Riigil puudub ülevaade Eestisse toodud kõurikutest ({{commentsTotal}})

{{1513623600000 | amCalendar}}

Saksamaalt, aga tõenäoliselt ka mujalt Euroopast tuuakse Eestisse ümber kasvatamisele probleemseid lapsi, kuid Eesti ametkondadel pole nendest ülevaadet ja laps nii-öelda leitakse alles siis, kui temaga on tekkinud probleemid või ta on toime pannud mõne kuriteo.

Septembri lõpus deporteeriti - nii halvasti kui see ka ei kõla - Eestist Saksamaale 15-aastane poiss, kes oli siia toodud autoga Saksamaalt pea poolteist aastat tagasi ümber kasvama.

Politsei- ja piirivalveamet ostis talle lennupileti, kaasa läksid nii meedik kui deporteerijad, Saksamaalt lendas kohale last saatma ka lastekaitsetöötaja.

Tegu oli Saksamaal probleemse käitumise tõttu sotsiaalteenusele suunatud lapsega, kellest Eesti riik sai teada alles siis, kui ta siin pahandustesse sattus.

Politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp rääkis, et poiss tuli Eestisse kehtiva dokumendita, kuid Eestisse tulles pidi ta Euroopa Liidu kodanikuna registreerima oma elukoha, kui ta soovis elada siin kauem kui kolm kuud.

"Antud juhul siis kuni käesoleva aasta septembri lõpuni noormehel puudus registreeritud elukoht, ta ei olnud ise ega ka tema eestkostja ehk pere, kus ta elas, talle elukohta registreerinud," selgitas Lepp. See tähendab, et probleemne laps viibis Eestis ebaseaduslikult.

Küsimusele, miks 15-aastane noormees siis päeva pealt riigist välja saadeti, vastas Lepp, et ta võinuks olla ohtlik.

"Kui me läksime noormeest kontrollima Keila SOS lastekülasse, siis teadsime, et tema käitumine võib olla ettearvamatu, mistõttu ta võib olla ohtlik ja ohustada siis teisi elanikke või toime panna avaliku korra rikkumisi. Meil oli ka teada, et ta on pisivarguseid toime pannud ja seetõttu otsustasime kohe lapse ka Saksamaale tagasi saata," ütles migratsioonibüroo juhataja.

Kui esialgu arvati, et laps jõudis Eestisse ka varem probleemsete laste Eestisse toomisega meediatähelepanu all olnud Tuletorni sihtasutuse kaudu, siis nüüdseks on selgunud, et neil on ka konkurente.

Probleemne poiss sattus ilma dokumentideta Eestisse hoopis ühenduse Connexx kaudu. Kui palju aga tegelikult Saksamaalt või mujalt Eestisse probleemseid lapsi toodud on, sellele esmaspäeval ükski ametkond vastata ei oska. Tuletorn kinnitab, et nende lapsi on kuus.

Ametid ei tea, palju lapsi kokku on

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Haldi Koit tunnistab, et ametkonnad tegelikult ei tea täpselt, kui palju neid lapsi Eestis on.

"SA Tuletorn ise väidab, et peale nende on ka teisi saksa asutusi, mis Eestisse lapsi paigutavad, aga me kõike uurime alles koostöös sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusametiga. Mingil määral on meil koostöö ka PPA ja prokuratuuriga," selgitas Koit.

PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp ütles "Aktuaalsele kaamerale", et politseile on teada veel kümme sellist noort, kes siin Eestis elavad ja viibivad. Nendest kolmel enam ei ole kehtivat elamisõigust, nad on juba rahvastikuregistrist välja kirjutatud ja neil ei ole ka enam kehtivaid Eesti dokumente.

Migratsioonibüroo järelevalve ametnikud kontrollisid teisipäeval kolme noore Eestis viibimist ja tuvastasid, et nad on Saksamaale tagasi pöördunud.

Justiitsministeerium on saatnud Saksa riigile päringu, saamaks teada, millised organisatsioonid või asutused veel lisaks Tuletornile Eestisse probleemseid lapsi toovad. Lisaks on sakslastele ning siinsetele teadolevatele vahendajatele selgeks tehtud, et enne kui Saksamaa pole ametlikult lastele siin eestkostet ja paigutust palunud ning Eestilt jaatavat vastust saanud, ühtegi last siia tuua ei tohi. Kas seda järgitakse, keegi ei tea.

"Tegelikkuses ongi Tuletorniga see probleem olnud, et jah, need nii-öelda taotlused Eesti nõusoleku saamiseks saabuvad, aga nad saabuvad tegelikkuses orienteeruvalt kaks kuud kuni poolteist aastat pärast seda, kui need lapsed Eestisse on jõudnud," lausus Haldi Koit justiitsministeeriumist.

Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet teemat kommenteerida ei soovinud.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: