Lastekaitse on omavalitsustes väga erineva tasemega
Abivajavate laste aitamiseks napib vahendeid, seda eelkõige teenuste osas, sest neid on vähe, abiprogrammidesse saamine aeganõudev ning hariduslikele erivajadustele vastavaid koolikohti on vähe. Lisaks on lastekaitse omavalitsuste lõikes väga erinev ning maapiirkondades on probleemsetele noortele abi saamine kordades keerulisem kui näiteks pealinnas.
Lastekaitsetöötajate hulgas on Tallinnas Nõmme teel asuv laste turvakeskus hinnatud. See on võimalus saada abi vajav noor sotsiaalprogrammi kiiresti ja kohtuotsuseta. Keskus on hoolimata distsipliinist ja kindlatest reeglitest hinnatud ka laste endi hulgas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Siin harjutatakse distsipliini, siin sa ei tee neid lollusi, mida sa teed tänava," ütles üks keskuse elanik.
"Koolis ei ole eriti sellist abi ja toetust. Minu koolis oli just see, et kui mina olin siin Nõmme teel, siis tekkis neil eelarvamus minust, et ma olen halb laps," rääkis teine.
Paraku saavad Nõmme keskusesse ainult Tallinna lapsed ja kohti jääb ikka puudu. Pole saladus, et teistest valdadest pärit laste Nõmme teele saamiseks trikitatakse, püütakse hankida Tallinnasse sissekirjutus, kasutada tutvusi ning veenmisoskust.
Turvakeskuse juhataja Priit Siig ütles, et inimlikult aitaks ta küll, aga maja on niigi aeg-ajalt justkui kummist ja ukse taha jäävad ka mõned oma piirkonna abivajajad.
"Laias laastus me katame selle sihtgrupi vajaduse ära Tallinnas, aga murekohaks on kindlasti paljud teised piirkonnad üle Eesti, kus just selliste teenuste kättesaadavus on keeruline, et mitte öelda võimatu," tõdes Siig.
Nõmme linnaosa lastekaitse peaspetsialist Kati Valma on lastekaitsetööd teinud pea kaks aastakümmet ja näinud kolleege liigagi tihti vahetumas. Viimase uuringu järgi, mille Tallinn ise tellis, oli kaadrivoolavus lastekaitsetöötajate seas 65 protsenti.
"Muret teeb see, kui pöördutakse liiga hilja ja probleemid on liiga suured ja neid on liiga palju korraga. Abi oleks sellest, kui märgata kohe, kui väikesed mured tekivad," ütles Valma.
Ta rääkis, et koolides ja lasteaedades napib tugipersonali, puudub koostöö erinevate asutuste ja ametnike vahel.
Maarjamaa hariduskolleegium ehk kasvatuslike erivajadustega laste kool on ka täis. "Septembri lõpuks ilmselt on kohad täis ja siis tekib küsimus, kuidas neid lapsi aidata, kes vajavad oktoobrist alates abi näiteks," ütles Valma.
Ja sinnagi pääseb vaid kohtuotsusega, mis võtab aega.
Nii Siig kui ka kolm "Aktuaalse kaameraga" vestelnud lastekaitsetöötajat tunnistavad, et kui suured omavalitsused saavad veel kuidagi oma abivajajatega hakkama, siis väikestele valdadele mõeldes peaks riik otsustavalt appi tulema.
Võrus suureneb probleemsete noorte hulk pidevalt
Lastekaitse on Eesti omavalitsustes väga erineva tasemega, kuna enne haldusreformi ei töötanudki paljudes väikevaldades inimest, kes tegeleks eraldi lastega. Samas on abi vajavate noorte hulk nii perede lagunemise kui ka koolikiusamise pärast pidevas kasvus.
Võru linn on üks positiivne näide, kus töötab noorte heaks lausa kolm lastekaitsespetsialisti.
Võru linn on loonud hulganisti võimalusi noorte vaba aja sisustamiseks. Ometi ei tähenda see, nagu Võrus ei oleks probleemseid noori. Vastupidi, nende hulk suureneb pidevalt.
"Nad on kuskil mujal. Nad on kellegi korteris, kellegi majas, võib-olla kuskil peidetud pargis, kus iganes. Metsas," rääkis Võru lastekaitsespetsialist Merike Aasmäe.
Ta tõdes, et lastekaitsespetsialisti käed on nende noorte aitamisel üsna seotud.
"Meil ei ole piisavalt sotsiaalprogramme, kuhu lapsi suunata. Riik on alati rääkinud, et sotsiaalprogrammid tulevad, aitavad meid. Hetkel ei ole meil ühtegi sotsiaalprogrammi peale MDFT terapeudi, kuhu me saame lapsed suunata, aga ka seal on väga pikad järjekorrad. Tegelikult ootejärjekord, mida noor peab ootama, et abi saada, on liiga pikad," ütles Aasmäe.
Ükskord löögile pääsedes ei pruugigi aga noor piisavat abi saada.
"Ta ei saa piisavalt abi, sest seansid jäävad liiga lühikeseks. Üks noor vajab võib-olla ühte-kate seanssi. Me ei tea, mis seal probleem on. Mõni noor vajab 20. Me peame kõiki lapsi võtma kui eraldi juhtumeid," selgitas Aasmäe.
Varem väiksemas kohas töötanud Aasmäe lisas, et maapiirkondades on abi saamine kordades keerulisem, kuna teenused asuvad kaugel.
Ministeerium: kohalikes omavalitsustes on puudus spetsialistide koostööst
Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kohalikes omavalitsustes on puudus koostööst erinevate spetsialistide vahel.
"Kool, juba lasteaiast alates, lapsevanemad, noorsootöö, huviharidus. Kui märgatakse ja ennetatakse nende probleemide sinnamaani jõudmist, et me peame lapse eraldama ja eraldi asutusse viima, siis see peakski olema meie eesmärk," lisas ta.
Riisalo tõdes, et suuremad kohalikud omavalitsused, peamiselt Tallinna linn on teinud probleemsete laste jaoks oma asutuse, ülejäänud lapsed on riigi teenusel. Teenuseid kinnise lasteasutuse teenuse näol osutab riik alles alates selle aasta algusest.
Lastekaitsespetsialistide nappuse kohta ütles Riisalo, et see on praegu kõikide riikide probleem. Samamoodi kaadrivoolavus.
"Et lastekaitsetöötajad liiguvad väga kiiresti tööpostilt edasi, on kõikides, eriti Põhjamaades suureks probleemiks tõusetunud. Aga me peame ütlema seda, et alates 2016. aastast, kui jõustus uus lastekaitseseadus, on meil üldse lastekaitsetöötaja kui professioon kohalikes omavalitsustes ja see on kohustuslik," rääkis Riisalo.
Ta rõhutas, et probleemsete lastega tegelemine on kohaliku omavalitsuse mure, samas ei ole tema sõnul riik enda käsi sellest puhtaks pesnud, kuna pakub lastekaitsetöötajatele näiteks koolitust, koostab juhendmaterjale ning pakub nõustamist ja juhendamist.
Noorte probleeme tuleb Riisalo sõnul märgata siis, kui need hakkavad alles tekkima, mitte siis kui need on juba nii suured, et laps tuleks teistest eraldada.
Toimetaja: Merili Nael