SCHENGEN 10: Proovi ja meenuta, milline oli reisimine piirikontrolli ajal ({{commentsTotal}})

Täna möödub 10 aastat sellest, kui Eesti sai osaks Schengeni õigusruumist. See tähendas, et enam Euroopa siseselt piirikontrollis seisma ei pidanud. ERR meenutab Schengeni jõudmist Eestisse ja vaatab ka leppe tulevikku.

21. detsembril 2007 kell 11 oli Valga ning Valka piirile kogunenud mitusada inimest, Eestist ja Lätist. Nende seas kahe riigi presidendid. Päikselises karges talveilmas kruvisid piirivalvurid lahti viimase musta-valge triibulise piiritõkke. Sellega oli Eesti ja Läti piir kustutatud, olgugi, et juriidiliselt võinuks sealt passikontrolli kartmata juba keskööl üle kõndida.

Samal õhtul tervitas peaminister Andrus Ansip Tallinna reisisadama D-terminalis Soome peaminister Matti Vanhaneni, kes pidulikul päeval sümboolselt ka passi koju jättis. "Schengen tähendab usaldusele põhinevat avatust. Ja see tähendab ka vastutust," lausus president Toomas Hendrik Ilves ingliskeelses kõnes riigijuhtidele, eurosaadikutele ja diplomaatidele.

Toonane välisminister Urmas Paet meenutas ERRi palvel, et Eesti liitumine Schengeni õigusruumiga oli põhimõtteline uus saavutus, seda nii praktilise kui ka sümboolse tähenduse poolest. Esimest just seetõttu, et inimeste jaoks muutuski reisimine lihtsamaks, rääkimata majanduslikust mõjust ehk kaupade sujuvamast liikumisest.

"Teisalt on sümboolne tähendus mõõtmatu," märkis Paet ja viitas piiride kadumisele ja Eesti liigitumisele piirideta ühendusesse.

"Tõkked on langenud. Rada on avatud. Lapimaalt algav rada viib meid nüüd peatusteta - ka läbi Valga ja Valka - Portugali lõunatippu. See kõik on meie Euroopa," sõnas president Ilves Valga-Valka piiril 10 aastat tagasi. Kas suudate meenutada, milline oli reisimine enne seda? Tuletame meelde:

Enne Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Malta liitumist 2007. aastal oli vanade olijate poolt kuulda skeptilisust, seda kahes plaanis. Esiti oli tunda üldist negatiivset hoiakut Ida-Euroopa riikide suhtes, millest kardeti kõrget korruptsioonitaset ja suutmatust viisamenetlusi korrektselt läbi viia.

Tõestamiseks pidi Eesti, nagu ka teised liitujad riigid, läbima põhjaliku kontrolli, mis hõlmas lisaks piirivalve ja politsei ametitele ka välisteenistusi. "Meil läks hästi ja suutsime kõik läbida. Poliitiline hoiak võimaldas tulemusi saavutada," hindas Paet tagantjärele.

Esialgu ehk Euroopa Liiduga liitumise järel 2004. aastal hinnati, et Eesti võiks Schengeni õigusruumiga liituda juba 2006. aastast. Veel 2007. aasta suvel kirjutab Suurbritannia leht Financial Times enda kasutusse saadud Euroopa Liidu konfidentsiaalsest raportist, kus märgitakse, et Schengeniga liituvatel riikidel on probleeme kõigi tingimuste täitmisel.

Eesti kohta kirjutati, et siin on murettekitavalt vähe piirivalvureid, Ungari peab nõudlikumalt vaatama üle toona veel EL-i mitte kuuluva Horvaatia poolse piiri ning vaid Poola saab kiita piisava hulga piirivalvurite ja moodsa piirivalvetehnika eest.

Schengeni leping sai nime pisikese Luksemburgis asuva Schengeni alevi järgi (2007. aastal elas seal 400 inimest), mis ühendab Luksemburgi, Prantsusmaad ja Saksamaad. Linna ääres Moseli jõel laevas kirjutatigi 14. juunil 1985. aastal alla Schengeni õigusruumi leping, mis mõni aasta hiljem taas samas kohas rakendusallkirjad sai.

Lepingu allkirjastas viis riiki: Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxembourg ja Saksamaa. Viis aastat hiljem määratleti Schengeni konventsioonis, kuidas sisepiiridel kontrolli kaotamine tegelikkuses ellu viia. Samuti kehtestati mitu asendusmeedet, millega tugevdada kontrolli välispiiril, määrata kindlaks ühtse viisa väljastamise menetlus, võidelda uimastikaubanduse vastu ning luua ühine teabejagamissüsteem – Schengeni infosüsteem (SIS). Kontrolli tegelik kaotamine piiridel algas 26. märtsil 1995.

Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonnajuhataja Janek Mägi meenutas, et võrreldes praeguseid Tallinna lennuvälja ja Tallinna sadamat oma kunagiste Schengeni-eelsete aegadega, on mõlemis käimas oluliselt tihedam liiklus. Kui 2007. aastal läbis Tallinna lennujaama ca miljon reisijat, on see arv tänaseks kasvanud umbes 2,2 miljoni reisijani. Sadamas on reisijate hulk kasvanud 6,5-lt miljonilt 10-le miljonile reisijale.

"Piirikontrolli aeg mõjutas pigem ümberistumisi ja ei saanud valida lühikese ümberistumise ajaga reise (täna pakutakse 30 minutit lendude vahel). Tallinnast väljumisel jällegi pikka ooteaega ei olnud, aga järjekord tekkis kas Tallinna või Helsingisse saabumisel. Seega lennuaeg Helsingisse on ca 25 minutit ja väga tavaline oli, et piirikontrolli läbimiseks kulus aega rohkem," meenutas Mägi.

Ta lisas, et ekstreemsematel juhtudel olid Tallinna sadamas võimalikud isegi nelja tunnised ootejärjekorrad, et terminalist viimaks kodukaile pääseda. "Kujutage ette, kõik need 1500–1700 inimest, kes laeva pealt tulid, olid pressitud nendesse kitsastesse terminali kordoridesse," sõnas ta.

Schengeni linn Autor: Reuters/Scanpix

Seda, et Schengen oma esialgsel kujul ei toimi, rääkis Itaalia juba 2011. aastal, kui Lampedusa saartele saabusid paadipõgenike hulgad. Urmas Paeti hinnangul tulebki ennekõike Schengeni välispiiridel tööd teha: "Võimalikud mured ja riskid lähtuvad väljaspool Euroopa Liitu olevatest probleemidest."

Vaid paari aasta eest pani suur põgenikelaine Schengeni põhimõtted taas tugevalt proovile. Mõnel pool taastatigi ajutiselt piirikontroll. Mõnel pool on kontroll alles praegugi.

"Need šoki järelmõjud olid pigem emotsionaalsed kui sisulised," hindas Paet ja selgitas, et enamasti kasutasid poliitikud ära võimalust näidata, et võim püüab vähemalt millegagi olukorda ohjata. "Olen skeptiline selle kasuteguri osas," lisas ta.

Eesti praegune eurosaadik soovitab kõigil Schengenis kahtlejatel korraks meenutada, milline oli olukord piiridel kümne aasta eest enne Schengenit ning kuivõrd tüütu oli toonane järjekordades seismine.

"Euroopa sees olevast vabast liikumisruumist tuleb maksimaalselt kinni hoida," lausus ta.

Praegu ootavad Schengeni õigusruumiga liitumist Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia, kellele Euroopa Liiduga liitumisel 2013. aastal seati kahe aasta pikkune ooteperiood. Paraku ei näi aga tulevik perioodi lõppemisest hoolimata neile riikidele helge: Paeti sõnul on praegu liikmesriikide vahel keeruline kompromissi leida, ollakse varasemast oluliselt ettevaatlikumad.


Vaata ka: ETV otse-ülekanne D-terminali sündmustest 21. detsembril 2007:

Fotol piirivalve töötaja Ande Raud, tagaplaanil Mart Savioja ja Roland Peets. Schengeni viisaruumi avanemine Tallinnas reisisadamas ehk Vanasadamas. Foto: Küllike Rooväli/Eesti Meedia/Scanpix

Toimetaja: Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: