Ilves 10 aastat tagasi: tõkked Euroopas on langenud, rada on avatud ({{commentsTotal}})

Täna 10 aastat tagasi ühines Eesti koos kaheksa riigiga Schengeni alaga, mis oli selle ajaloo suurim laienemine. Seda tähistati nii Tallinna reisisadamas, Valga/Valka piiril kui ka varem kraaviga suletud Mulgimaa Penuja piiriületuskohas. Mida rääkis seal tollane Eesti president Toomas Hendrik Ilves?

Kuupäev 21. detsember 2007 peaks pidurdama jutte uuest ja vanast Euroopast. Veel ühtedel Euroopa Liidu sisepiiridel kontrolli kaotamine kinnitab meile selgelt, et on üks Euroopa.

See on Euroopa, mille riigid ja rahvad usaldavad üksteist. Just usaldus ja liitlaseks olemine on meid täna toonud Eesti ja Läti piirile, aga mõtteliselt veel mitmetele Euroopa Liidu sisepiiridele. Tõkkepuude äraviimine, piiripunktide sulgemine ja paljude kinniaetud piiriteede avamine – see kõik on osa ühendatud Euroopa sisemise usalduse loost.

Nii on sümboolne, et täna seisame Eesti linna [Valga] Raja tänava ja Läti linna [Valka] Rigas tänava puutepunktis. Rada on eesti keeles lihtne ja hea sõna, mis tähendab rohkemat kui vaid asfalteeritud tänavat. See tähendab edasiminekut, aga samuti ühendusteed. Näiteks Valga ja Riia ning Valka ja Tallinna vahel.

Kui 15 aastat tagasi, detsembris 1992, soovis Eesti kodanik Soome sõita, pidi ta talvekülmas viisa järel seisma. Ja Soome kodanik vajas Eesti viisat. 10 aastat tagasi, detsembris 1997, said meie kahe pealinna vahel sõitvad eestlased ja soomlased reisida küll ilma viisata, kuid karmid ja tihti pahurad piirivalvurid kontrollisid põhjalikult iga tulija ja mineja passi: kokku neli korda iga edasi-tagasi sõidu kohta.

Täna tuli Soome peaminister Matti Vanhanen Helsingi laevalt otse Tallinna sadamasse. Ei mingeid järjekordi, kontrollimist või passide tembeldamist. See polnud eriline privileeg Soome peaministrile. Ta lihtsalt kasutas oma õigust Euroopa kodanikuna, sest alates südaööst ühines Eesti Schengeni viisaruumiga.

Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia võivad nüüd öelda “Welcome to the Schengen Area!”. Saame seda teha, sest usaldame oma Euroopa Liidu partnereid ja nemad usaldavad meid, sest me usume, et meie välispiirid on ka Euroopa Liidu omad ning et kõigi Euroopa Liidu kodanike ühine huvi on liikuda ühenduses nagu oma riigis – vabalt ja takistuseta. Me usume vabasse ja turvalisse Euroopasse. Usaldus liikmesmaade vahel on üks Euroopa Liidu vundamendikive.

Ma tänan kõiki Eesti piirivalvureid ja riigiametnikke Tallinnas ja Brüsselis, aga samuti sõpru Euroopa Liidus, kes aitasid meil kasvada Schengeni-küpseks. Nende seas on ka ühenduse eesistuja – Portugal ja Euroopa Komisjon.

1985. aastal Luksemburgi Schengeni-nimelises külas otsustasid Beneluxi maad, Saksamaa ja Prantsusmaa kaotada omavahelise piirkontrolli. Nüüdseks on saanud sõna Schengen lahtumatuks ja ihaldusväärseks osaks Euroopa Liidu olemusest. Täna tähendab Schengeni viisaruum sisepiirideta kodu enam kui 400 miljonile eurooplasele.

Mida see tähendab? Seda, et üks tavaline inimene võib alustada reisi Lapimaa ülaservast Nuorgam’i külakesest, mis on siit 1300 kilomeetri põhja poole ja minna Tenerife lõunatippu Las Galletas’esse, siit 5600 kilomeetrit lõuna poole, ilma kordagi passi näitamata. Ning muidugi võib ta teel peatuda ka Norras ja Islandil, mis on samuti Schengeni maad.

Aga see tähendab ka kiiremat, sujuvamat ja väiksemate probleemidega kaupade liikumist.

Sõnaga – Schengen on usaldusele põhinev avatus. Ja ka vastutust.

Eesti nagu teisedki Schengeniga täna südaööl liitunud riigid, kelle kaitsta on osa Euroopa Liidu välispiirist, mõistab oma vastutust ühenduse kõigi riikide ees. Me oleme selleks vastutuseks valmis. Meil on hästi koolitatud, pühendunud ja kaasaegselt varustatud piirivalvurid ning tihe rahvusvaheline koostöö Euroopa Liidu politsei- ja justiitsasutuste vahel.

Koos sisepiiridel kontrolli kadumisega kaob tänasest üheksa Euroopa riigi kodanikel viimane põhjus öelda “Ma sõidan Euroopasse”, kui nad reisivad Pariisi, Rooma või Lissaboni. Me oleme ju kodus, oma ühises Euroopa kodus.

Kui Valga ja Valka vahel olid enne 21. detsembrit tõkkepuud, kuid üle piiri ju passi näidates pääses, siis Penujas polnud aga midagi. Oli kraav ja üleskaevatud Abja-Ruhja maantee, mis ei ühendanud, vaid viis meid tupikteele. Nüüd aga on see maantee ja Penuja piiriületuskoht millegi olulise ühendajad.

Nähtava piirikontrolli kaotamine ei kaota riike ega nende piire. Valga jääb Valgaks ja Valka Valkaks nagu ka Eesti jääb Eestiks ja Läti Lätiks. Juurde tuleb avarust ja avatust.

Head inimesed Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis, kasutage selle uue avatuse võimalusi. Mari ja Juhan, Inta ja Valdis – minge üksteisele külla, vaadake, mis naabrite juures toredat toimub. Piiriäärsed vallad, suhelge omavahel ja miks ei võiks selle alguseks olla näiteks ühine ligo ehk jaanipäev.

Ma kutsun teid, armsad mulgid, taasavastama Põhja-Lätit ja teid, armsad lätlased, Lõuna-Eestit.

Soovin omavalitsustele, meie turismifirmadele ja ettevõtjatele teravat pilku märkama ja julgust kasutama neid uusi võimalusi, mida meile kõigile toob Eesti ja Läti ühinemine Schengeni viisaruumiga.

Tõkked on langenud. Rada on avatud. Lapimaalt algav rada viib meid nüüd peatusteta – ka läbi Valga ja Valka – Portugali lõunatippu. See kõik on meie Euroopa.

Nii peabki sõprade vahel olema. Meie omavaheline usaldus, mille üheks väljenduseks on Schengeni viisaruum, teeb meid kõiki tugevamaks. •

Allikas: https://vp2006-2016.president.ee/et/; president Ilves Schengeni viisaruumiga ühinemise pidustustel Valgas/Valkas ja Tallinna reisisadamas 21.12.2007 ning Penuja piiriületuskohas 22.12.2007.

Toimetaja: Toomas Sildam



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: