Tartu Ülikooli raamatukogu remont hakkab viimaks valmis saama ({{commentsTotal}})

Pooleteise aasta jooksul on Tartu Ülikooli raamatukogu remondiks palju tehtud, aga teist sama palju on veel teha. Kui esialgsete plaanide järgi pidi remont lõppema juba tänavu sügisel, siis objekti raskusastme ja ehitusvaidluste tõttu on kogu protsess veninud mitme kuu jagu pikemaks.

Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht ütles "Aktuaalsele kaamerale", et rahalist kahju on raske mõõta, kuid kõige suurem kahju on tekitatud inimestele, kes pole saanud raamatukogus käia. "Tudengitele, kes pole saanud raamatukogus õppida ja samamoodi töötajatele. See on eelkõige kõige suurem kahju ja seda rahasse panna on päris keeruline."

Laenutuste arvud on langenud ja tudengid on pidanud oma tööd ära tegema ajutistes lugemissaalides. Praeguseks on jõutud juba sinnamaale, et raamatud saavad hakata kogusse järk-järgult tagasi kolima.

"Nüüd on edasi vaja möbleerida, raamatud tuua sisse ja kui me mõtleme seda, et me ei räägi üksnes siisi lugemissaalist, vaid me räägime ka kõige ülemisest hoidlakorrusest, siis sinna tuleb sisse tuua riiulid ja suurusjärgus pea 900 000 raamatut. Mis tähendab seda, et need tuleb sinna viia ja ühtlasi ka õiges järjekorras riiulile panna. See on see tugevus, kus me arvame, et saame ka lugejaid appi kutsuda seda tööd tegema," kirjeldas TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik.

Eelarve järgi on raamatukogule ette nähtud üheksa miljonit eurot, millest nüüdseks on Meelis Luhti sõnul umbes pool ära kulutatud.

Praegu teisel kursusel õppivad bakalaureusetudengid ei ole oma ülikooliaja jooksul raamatukogu peahoones õppida saanud. Kevadel on see võimalus loodetavasti aga juba olemas.

"Me loodame teha osaliselt raamatukogu lugejatele lahti aprillis, kuupäeva on täna vara öelda. See sõltub paljuski sellest, kui kiiresti toimub möbleerimine, aga see on ma rõhutan veelkord osaline raamatukogu avamine, sellepärast, et remont jätkub veel kolmandal korrusel ja all hoidlakorrustel," ütles Martin Hallik. Lõplikult peaks maja valmis saama 2019. aasta alguses.

Toimetaja: Indrek Kuus



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: