Viktor Trasberg: nupuga telefon ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsent.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsent. Autor/allikas: erakogu

Maksu- või muu elukorralduse muutmisest ei peaks tegema tonti. Tänane maailm on keerulisem kui 25 aastat tagasi ning nõuab ka teistsuguseid meetmeid, leiab Viktor Trasberg Vikerraadio kommentaaris.

Oleme juubeliaastas, mille sümboolne tähendus on eelkõige meie enda jaoks ülimalt oluline. Aga juubeliaasta ei peaks olema mitte niivõrd tagasi- vaid ikka edasi, tulevikku vaatamise aasta. 

Üle 30 aasta tagasi hakkas tekkima Eesti uus iseseisvus – oleme saanud harjutada nüüdset iseolemist rohkem kui ühe inimpõlve. Nõukogude minevikuga ei saa tuua enam õigustada meie tänaseid probleeme. 

Kusjuures kummalisel moel on juba kätte jõudnud ajad, kus hakatakse rääkima, et „vaat kus vanasti oli ikka hea“. Ega räägita nõuka ajast, vaid meie uuemast ajast.

Võrreldes veerandsajandi taguse perioodiga on nii ühiskond, majandus kui ka meie tehnoloogiline võimekus muutunud. Teisenenud on omavahelised suhted ja probleemide olemus. Samas kuuleme näiteks, et meie ühiskonna – või maksude – ümberkujundamine muudab meie senise „lihtsa“ ettevõtluskeskkonna „keeruliseks“ või arusaamatuks. See majanduskeskkonna lihtsus olevat koguni meie ainuke loodusvara ning see peaks kindlasti olema erinev teistest riikide omast. Seda isegi siis, kui see erinevuspüüe on meile ilmselgelt kahjulik.

Meie ühetaoline tulumaksusüsteem või madal riigivõlg ei ole mingisugune majandusressurss. Eesti peamine ressurss on ikka meie inimesed – nende motivatsioon, panustamine ja pühendumus. Ainult sellel alusel püsib Eesti riikluse peamine eesmärk – kesta ja edeneda.

Need, kes meid sellise „lihtsa elu“ juurde tagasi kutsuvad, ei pea silmas ühiskondlike protsesside olemust, vaid seda, et midagi ei tohiks muuta võrreldes eelnevate aegadega. Mulle meenutab see üleskutset pöörduda tänasest nutitelefonide ajastust tagasi sellisse aega, kus telefonid olid juba nuppudega, aga polnud veel Internetti. Sellised telefonid olid muidugi lihtsamad kui tänased, aga nad ei teinud midagi muud peale „ühetaolise“  helistamise. Kui igatseme tagasi nuppudega telefone, siis eitame ka kõike seda uut, mida võimaldavad nutitelefonid ja digitaalne maailm.

Meie ühe suurema telekommunikatsioonifirma juht ütleb, et 95 protsenti Eesti inimestest on nii juhmid, et ei suuda aru saada uute tulumaksumuudatuste loogikast ega oska kasutada ka algtasemel Internetti. Paraku ei täpsusta ta, kumba kategooriasse ta ise kuulub.

Samasugust juttu ajab Eesti E-riigi Akadeemia juhtkonda kuuluv inimene. Tegemist on ilmselge olukorraga, kus n-ö pilt ja heli ei lähe kokku. Uhkustame, et käime poolt maailma e-riigi teemadel harimas ja nüüd väidame, et meie oma inimesed on interneti teemadel väga abitud ja Eesti riik ei saa hakkama e-maksusüsteemiga.

Meie eesmärk ei peaks ei täna ega ka tulevikus olema senise süsteemide või poliitikate kramplik säilitamine – isegi kui need olid omas ajas edukad –, vaid peamegi proovima uusi asju vastavuses muutunud maailma ja meie enda muutunud ühiskonnaga. Ja kui miski ei toimi, siis tuleks see ka kiiresti ja valehäbita kohandada või muuta.  

Digitaalsete tehnoloogiate areng kujundab väga oluliselt ümber nii riigi olemuse kui ka inimeste riigiga suhtlemise viisid. Veelgi olulisemaks saab riigi kui partneri roll nii inimestele kui ka ettevõtetele. Eesti arengu võti pole vastandumine, vaid koostöö inimeste, ettevõtete ja riigi vahel. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: