"Tegelikult olin see ju mina, kes president Toomas Hendrik Ilvese korraldatud kärajatel ütles, et kui me langetame üksikisiku tulumaksu määra 20 protsendini, aga ei tõsta tulumaksuvaba miinimumi, siis viib see ühel hetkel astmelise tulumaksuni," rääkis president Kuku raadio saates "Nädala tegija".

Presidendi sõnul on see asjade loomulik käik, et kui poliitika on kaua ühes väravas, siis ühel hetkel liigub pendel teise äärmusesse.

"Kui me ajasime pikalt lihtsat ja ettevõtjale soodsat poliitikat, siis mingil hetkel unustasime, kuidas aidata kõige väiksema sissetulekuga inimesi."

Samas avaldas president lootust, et uuest aastast rakenduvad ja inimestele juba ette palju segadust tekitanud maksumuudatused muutuvad pärast järgmisi valimisi sõltumata valimistulemusest taas lihtsamaks.

"See on üsna tavaline, et elades mõnda aega teatud lahendustega, hakatakse neid ühel hetkel lihtsustama. Ja ma loodan, et pärast järgmisi valimisi näeme siin mingit korrastumist ja lihtsustumist."

Presidendi sõnul on normaalne, et kui tuleb võimule teistsuguse maailmavaatega koalitsioon kui seni, siis tehakse muudatusi, sealhulgas maksudega.

"Me olime pikka aega harjunud, et maksudega ei mängita ja mulle see ka meeldis. Aga igal koalitsioonil on õigus viia ellu omi ideid."

Samas rõhutas president, et praegu pööratakse palju tähelepanu maksudele, kuid selle varjus jäävad mitmed teised olulised teemad suurema tähelepanuta. Ta tõi välja e-teenuste arendamise, nullbürokraatia ning kõik selle, mis puudutavad Euroopa Liidu raha vähenemist.

Presidendi sõnul peaks riik selles kontekstis mõtlema, mida on vaja riigil vältimatult teha ja kus saaks tegevused lõpetada. Olulised valdkonnad, kus ei tohi järeleandmisi teha on presidendi sõnul sotsiaalkaitse, turvalisus, haridus, laiapinnaline riigikaitse ning teadus-arendustegevus.

"Me võime näha avalikus sektoris töökohtade vähenemist kiires tempos, aga seda ei maksaks peljata, sest erasektoris on täna puudu ja nad on valmis palkama kvalifitseeritud tööjõudu," sõnas president.

President puudutas ka lõppevat Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus. Kaljulaidi sõnul visati paljud Eesti juhtivad poliitikud sügavale vette ja anti neile kaasa vaid üks päästerõngas.

"See päästerõngas oli Kaja Tael, Mati Maasikas, Klen Jäärats ja paljud eesistumisega tegelenud Eesti ametnikud, kes olid valmistunud pikalt. Poliitikud, kes tahtsid panustada, said pädevaks ja mõni neist hakkas seda isegi nautima, et saavad Euroopa Liidu asjades kaasa rääkida."