President loodab, et maksusüsteem muutub pärast valimisi taas lihtsamaks ({{commentsTotal}})

{{1513338420000 | amCalendar}}
President Kersti Kaljulaid ERRis.
President Kersti Kaljulaid ERRis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

President Kersti Kaljulaidi sõnul loodab ta sõltumata järgmiste valimiste tulemustest, et maksusüsteem muutub inimeste jaoks uuesti lihtsamaks.

"Tegelikult olin see ju mina, kes president Toomas Hendrik Ilvese korraldatud kärajatel ütles, et kui me langetame üksikisiku tulumaksu määra 20 protsendini, aga ei tõsta tulumaksuvaba miinimumi, siis viib see ühel hetkel astmelise tulumaksuni," rääkis president Kuku raadio saates "Nädala tegija".

Presidendi sõnul on see asjade loomulik käik, et kui poliitika on kaua ühes väravas, siis ühel hetkel liigub pendel teise äärmusesse.

"Kui me ajasime pikalt lihtsat ja ettevõtjale soodsat poliitikat, siis mingil hetkel unustasime, kuidas aidata kõige väiksema sissetulekuga inimesi."

Samas avaldas president lootust, et uuest aastast rakenduvad ja inimestele juba ette palju segadust tekitanud maksumuudatused muutuvad pärast järgmisi valimisi sõltumata valimistulemusest taas lihtsamaks.

"See on üsna tavaline, et elades mõnda aega teatud lahendustega, hakatakse neid ühel hetkel lihtsustama. Ja ma loodan, et pärast järgmisi valimisi näeme siin mingit korrastumist ja lihtsustumist."

Presidendi sõnul on normaalne, et kui tuleb võimule teistsuguse maailmavaatega koalitsioon kui seni, siis tehakse muudatusi, sealhulgas maksudega.

"Me olime pikka aega harjunud, et maksudega ei mängita ja mulle see ka meeldis. Aga igal koalitsioonil on õigus viia ellu omi ideid."

Samas rõhutas president, et praegu pööratakse palju tähelepanu maksudele, kuid selle varjus jäävad mitmed teised olulised teemad suurema tähelepanuta. Ta tõi välja e-teenuste arendamise, nullbürokraatia ning kõik selle, mis puudutavad Euroopa Liidu raha vähenemist.

Presidendi sõnul peaks riik selles kontekstis mõtlema, mida on vaja riigil vältimatult teha ja kus saaks tegevused lõpetada. Olulised valdkonnad, kus ei tohi järeleandmisi teha on presidendi sõnul sotsiaalkaitse, turvalisus, haridus, laiapinnaline riigikaitse ning teadus-arendustegevus.

"Me võime näha avalikus sektoris töökohtade vähenemist kiires tempos, aga seda ei maksaks peljata, sest erasektoris on täna puudu ja nad on valmis palkama kvalifitseeritud tööjõudu," sõnas president.

President puudutas ka lõppevat Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus. Kaljulaidi sõnul visati paljud Eesti juhtivad poliitikud sügavale vette ja anti neile kaasa vaid üks päästerõngas.

"See päästerõngas oli Kaja Tael, Mati Maasikas, Klen Jäärats ja paljud eesistumisega tegelenud Eesti ametnikud, kes olid valmistunud pikalt. Poliitikud, kes tahtsid panustada, said pädevaks ja mõni neist hakkas seda isegi nautima, et saavad Euroopa Liidu asjades kaasa rääkida."

Toimetaja: Urmet Kook



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: