Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust ligi kaks viiendikku, teatas statistikaamet. Suurima panuse toiduhindade kallinemisse andsid 10,4 protsenti kallim piim, piimatooted ja munad.

Mootorikütus ning alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust kumbki ligi viiendiku. Sealjuures kallinesid alkohoolsed joogid 8,4 protsenti ja tubakatooted 9,5 protsenti. Bensiin oli 12,8 protsenti ja diislikütus 14,7 protsenti kallim.

2017. aastal kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim või (33 protsenti), väherasvane piim (19,9 protsenti) ja kartul (15,7 protsenti).

Tarbijahindu mõjutasid detsembris enim toit ja alkohoolsed joogid

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3 protsenti ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 3,4 protsenti.

Kaubad olid 2016. aasta detsembriga võrreldes 4,4 protsenti ja teenused 1,6 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 6,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,6 protsenti.

2016. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu seitsme protsendi suurune kallinemine, mis andis kogutõusust üle 40 protsendi.

Piim, piimatooted ja munad on kallinenud 9,7 protsenti, puuvili 13,3 protsenti ja köögivili 10,7 protsenti.

E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles piimatoodete hinnatõusu kommenteerides, et varem oligi piima hind erakordselt madal.

„2017 oli stabiliseerimise aasta: globaalne piimaturuolukord paranes ja ka Eestis piimahinnad farmeritele tõusid ja loomulikult siis ka kauplustes hinnad tõusid. Tegelikult piima osas oli tegemist normaalse olukorra taastumisega, mitte ekstra sellise kõrge hinnatasemeni jõudmisega,” rääkis Murakas ERR-i raadiouudistele.

Erandiks oli eelmisel aastal võibuum, mida ei osanud mitte keegi ette näha. Või hind tõusis oma kõige madalama tasemega võrreldes kuni 300 protsenti, rääkis Murakas. Kui 2016. aastal oli või hind veel 2,3-2,4 eurot kilo, siis 2017 oli kõige kõrgem või hind 6,8 eurot kilo. Tänaseks on ta sellest tipust Muraka väitel paarkümmend protsenti või rohkemgi veel allapoole tulnud.

Võihinna rekordiline tõus omakorda oli Muraka sõnul tingitud sellest, et tervislik toitumine ja teadlikkus on palju tõusnud.

„Teadusuuringutega on tõestatud, et või ja piimarasv on inimesele lihtsalt väga kasulikud ja justnimelt selliseid margariine ja odavaid transrasvasid ei tohi inimesed süüa. Tänaseks on näha, et kõrgemate võihindadega ei ole või tarbimine vähenenud.”

Alkohoolsete jookide ja tubaka kallinemine andis kogutõusust ligi veerandi, millest omakorda poole andis 25,4 protsenti kallinenud õlu.

Mootorikütus andis kogutõusust seitsmendiku. Bensiin oli 9,6 protsenti ja diislikütus 9,9 protsenti kallim kui 2016. aasta detsembris.

Toidukaupadest on 2016. aasta detsembriga võrreldes enim kallinenud või (43 protsenti), kartul (33 protsenti) ning külmutatud puuvili ja marjad (23 protsenti).

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja soodusmüükidest tingitud alkohoolsete jookide 2,3 protsendi suurune hinnalangus.

Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel eluasemeüüri 4,2 protsendi suurune odavnemine, värske köögivilja kuue protsendi võrra kallinemine ning mittealkohoolsete jookide odavnemise põhjustanud kohvi soodusmüügid.