Lätis madalama käibemaksumääraga väga rahul. Ootused on kõrged nii ministeeriumi, tootjate kui ka kauplejate poolt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu pole põllumeeste jaoks kõige parem aeg - nagu teate, on meil üleujutused ja sellega seoses suured kahjud. Saak jäi põllule, nii et esimesel aastal me käibemaksu alandamise kogu mõju ilmselt ei näe, kuid usun, et järgmisel aastal on mõju tuntav," rääkis Läti põllumajandusministeeriumi parlamendisekretär Ringolds Arnitis.

Läti ministeeriumid ja tootjate liidud sõlmisid kokkuleppe, mille põhjal hind poodides kindlasti alaneb. Kui palju, on iseküsimus, sest uuest aastast tõusis Lätis kütuseaktsiis, mis muudab kallimaks veokulu.

Kui Lätis algul ka kardeti, et kauplused ei tule hinnalangetamisega kaasa, siis hinnad on tõepoolest madalamad ja väljas on isegi sildid, mis kinnitavad, et nüüd kehtib Lätis uus käibemaksumäär.

Et Läti kuulub Euroopa Liitu, kehtib viieprotsendiline käibemaksumäär ka teistes liidu liikmesriikides kasvatatud viljadele. Nii muutusid pisut odavamaks ka näiteks Poola kartulid ja Hollandi tomatid.

Kaubakettide esindajate hinnangul on hinnalangus koguni mõniteist protsenti.

"Statistikat näeme jaanuari lõpul, kuid tootjate tellimuste põhjal võin kinnitada, et köögivilja müügikogus juba suureneb," ütles Rimi kommunikatsioonispetsialist Dace Preisa.

Madalam käibemaksumäär kehtib Lätis rohkem kui kaks aastat. Euroopa Liidus on jäänud ainult viis riiki, kus köögiviljadele madalamat käibemaksu pole, Eesti nende hulgas.

"Esimene on hinnatase, teine on kiire käibemaksu tasaarveldus ja kolmandaks loodame väga, et põllumehed, kes seni tegutsevad ebaausalt ja ei maksa üldse käibemaksu, registreerivad end maksumaksjaiks," selgitas kooperatiivi Meie Maja Juurviljad juhataja Edite Strazdina.

"Varimajanduse eelistajail peaks tekkima huvi tasuda käibemaksu ja kasvatada rohkem köögivilja," sõnas ka Arnitis.

Eelarvesse jääb laekumata 4-6 miljonit eurot aastas, kuid legaalne köögiviljamüük peaks kasvama veerandi võrra.

Eesti peab maksuerisuste loomist kulukaks

Eesti peab selliste maksuerisuste loomist liiga kulukaks, kuigi enamik Euroopa Liidu riike neid teeb, ütles Riias kolleegidega kohtunud Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

"Läti köögiviljakasvatajad on väga olulised eksportijad, kelle toodang jõuab ka Eesti turule. Kui nad saavad kodus maksuerisuste tõttu soodsamaid tingimusi, siis loomulikult mõjutab see ka meie tootjate konkurentsivõimet," rääkis Sõrmus "Aktuaalsele kaamerale".

"On ka teisi võimalusi, kuidas meie tootjate konkurentsipositsiooni tugevdada - olgu see katmikaianduses gaasiaktsiisimäär või põllumajanduses rakendatav kütuseaktsiis," lisas ta.