"Ühelt poolt oli 2017. aasta suvel kartuli hind suhteliselt kõrge, mis on seotud jaheda ja hilise suvega. Sügisel takistas suur sademete hulk kartuli koristust ja mõjus negatiivselt ka kartuli kvaliteedile, mistõttu võib karta, et kartuli hind kasvab veelgi," ütles hinnatõusu kommentaariks põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, põhjendades, et väga märjad koristustingimused muudavad küsitavaks kartuli säilitamise.

Juba praegu on tunda, et pakkumine ei suuda nõudlust kartuli järele täiel määral rahuldada.

"Meie tootjatega sarnases olukorras olid ka Läti ja Leedu tootjad, mistõttu ei pruugi ka importkauba näol head asendust turul leiduda," lisas Sõrmus.

Kuigi ka puuvili ja köögivili kallinesid mullu (vastavalt 13,3 ja 10,7 protsenti), siis Sõrmuse sõnul see kodumaise toodangu kohta päris ei kehti.

"Kodumaiste köögiviljade väljamüügihinnad põllumajandustootja tasemel oluliselt muutunud võrreldes möödunud aastaga ei ole. Samas kimbutas vihmane sügis tänavu ka köögiviljatootjaid," nentis Sõrmus, viidates, et köögivilja hind võib enne suve kallineda.

"Kodumaistest köögiviljadest mõjutab suur sademete hulk eelkõige just juurviljade pakkumist ja ka kvaliteeti, mistõttu võib see hakata mõjutama juurviljade kättesaadavust ja hinnataset enne uue saagihooaja algust."

Põllumees: kartuli tootjahind peaks olema mitmekordne

MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimehe Kalle Hamburgi sõnul on viimastel aastatel müüdud kartuleid alla omahinna ning tegelikult peaks tootjahind olema mitu korda kõrgem, sest kaubanduskettide hinnasurve on paljud kasvatajad juba elukutset vahetama sundinud.

Hamburg ütles ERR-ile, et kartuli hind hakkab tegelikult alles normaalsuse piiridesse minema, sest viimased kolm aastat on seda müüdud alla omahinna. Mulluse hinnatõusu taga on tema sõnul äkiline sügis - palju kartuleid jäi lihtsalt koristamata, sest külm jõudis enne jaole.

Rääkides kartuli hinna edasistest liikumistest, märkis kartulikasvataja, et üks mõjutaja on kindlasti kaubandusketid.

"Kui nemad jätkavad sama meetodit, et tähtis on hind, aga mitte kvaliteet, siis see hind jääbki nii volatiilseks. Aga kui kauplusekett hakkab ka tarbija poole vaatama, et kartul oleks kvaliteetne, siis peab hind ka natukene kõrgem olema. Täna on kaubanduskettide omavaheline sõda viinud hinna allasurumiseni," tõdes Hamburg.

Ta selgitas, et kartulikasvatajad on sunnitud kettide survel võimalikult odavalt müüma ning see kajastub ka statistikas - igal aastal on kartulikasvatuse pind vähenenud tuhande hektari võrra.

"Täna selle pinna juures enam Eesti kartuliga rahvast ära ei toida. Tõehetk on käes alla omahinna tootmise tulemusel," nentis Hamburg. "Kui räägime, et tootjahind peaks olema 15-17 senti, see oleks tasuvuse piir. Kui eelmine aasta oli Maximas letihind 14 senti - võtame sealt maha käibemaksu, transpordi, pakendi -, siis tootja hinnaks jäi kolm senti. Viiekordne hinnavahe".

Põllumehe sõnul on praegu kartul ostukorvitoode, mille hinda jälgitakse väga kiivalt. Kaubandusketid on ka oma marginaali musta kartuli pealt suhteliselt tagasi tõmmanud ja rõhuvad kogusele. Seega on hoovad mitte tootjate, vaid kaubanduskettide käes.

"Kartulikasvataja on seal ahelas kõige viimane lüli, millest sõltub kõige vähem. See on analoogne piimaga: kui piim ei maksnud kaks aastat tagasi poeletil praktiliselt midagi, oli veest kaks korda odavam, see ei olnud normaalne," tõi ta paralleeli.

Hamburg sõnas, et kui tasuvuspiir kätte jõuab, on tarbija üllatunud, sest on harjunud toiduaine odavusega ja hindade normaliseerumine tuleb šokina. Erinevalt piima hinnast ei ole aga tarbijad kartuli hinna ebaõiglust endale veel teadvustanud.

Aasta algus toob surve piimatoodete hindadele

Mullu kolmandiku võrra kallinenud või hinna taga on suurenenud rahvusvaheline nõudlus, mis ka meie lettidel endast tunda andis: esmalt kadus või sootuks müügilt, siis aga naasis tuntavalt kallimana.

"Või suur protsentuaalne hinnatõus 2017. aastal on ühelt poolt samuti seotud suhteliselt madala võrdlustasemega 2016. aastal, kuid teisalt on nõudlus või järele järk-järgult kasvanud, mis on samuti või hinda kergitanud. Suurenenud piimarasva ja või nõudlus on rahvusvaheline trend, mis mõjutab ka Eesti siseturu hinnataset. Viimastel kuudel on või hind siiski sügisel nähtud rekordtasemetelt alla tulnud," kommenteeris põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Sõrmus.

Piim, piimatooted (mh või) ja munad kallinesid kokku 10,4 protsenti, sellest üksnes piim ligi 20 protsenti.

Piimatoodete mullune hinnatõus oli seotud piimatoodete turu üldise konjunktuuriga.

"Võib öelda, et olukord piimaturul 2017. aastal normaliseerus ning suure hinnatõusu taga võib näha väga madalat hinnataset, mis iseloomustas turgu mitu aastat kestnud piimaturu kriisi tingimustes. 2016. aastal oli piimaturg sisuliselt aasta lõpuni madalseisus, alles 2016. aasta novembris hakkas piimaturu olukord põllumajandustootjate jaoks paranema. Nii 2015. aasta kui 2016. aasta keskmine piima kokkuostuhind, mida põllumeestele maksti, oli ligi 30 protsenti madalam nö tavapärasest tootmiskulusid katvast turuhinna tasemest," selgitas Sõrmus.

Prognoos näitab, et 2018. aastal hinnatõusu jätkumist pigem oodata ei ole, aasta alguses võib isegi täheldada teatud survet piimatoodete hindadele.

"Tarbijate jaoks on positiivne, et kauplustes tehakse juba praegu suhteliselt palju sooduspakkumisi näiteks juustu ja ka teiste piimatoodete müügil," täheldas Sõrmus.