Assadi väed suunduvad Idlibisse mässuliste kantsi purustama

Süüria valitsusväed, mida toetavad Vene hävitajad, alustasid rünnakut mässuliste suurimale allesjäänud kantsile Idlibile.
President Bashar al-Assadi kõige edukama kindrali Suheil al-Hassani juhitavad väed on juba vallutanud mitmed Süüria loodeosas asuva Idlibi provintsi linnad ja külad. Kindrali väed on režiimi tähtsaim löögirusikas ning on pärast riigi idaosas ISIS-ega võitlemist nüüd viidud läänerindele, vahendas Times.
Türgi piiri ääres asuv suuresti maaprovints Idlib oli kunagi režiimi vastu puhkenud revolutsiooni üks kantse. Nüüd kontrollib piirkonda vastuoluliste mässulisterühmituste lõtv koalitsioon, mida juhib Hayat Tahrir al-Sham (HTS) - al-Nusra rinde nime all tuntud endine al-Qaida haru - ning on vähe tõenäoline, et keegi väljastpoolt neile appi läheks.
Kümned tuhanded tsiviilisikud, kellest osa on sinna mõnest teisest Süüria piirkonnast ümber asustatud, põgenesid esmaspäeval Türgi piiri suunas, enne kui režiim linna enda kontrolli alla võtab. Fotodel on näha linnast lahkuvaid veokeid, millele perkonnad on kogu oma vara kuhjanud.
Jarjanazi linnast põgenenud Mustafa Kuntar ütles, et kõik piirkonna 35 000 elanikku on praeguseks lahkunud.
"Pidime lahkuma kolm päeva tagasi, kui pommitamine muutus hullumeelseks," kirjeldas ta. "Inimesed olid oliivipuude all, et end tugeva vihma ja pommide eest kaitsta".
Kuntari sõnul pommitati linna ilma vähimategi pausideta. Praeguseks on kogu linn tühi ning 90 protsenti hoonetest purustatud.
Damaskuse lähistel Ghoutas käivad juba ägedad lahingud ning paljud vaatlejad usuvad, et režiim kavatseb nüüd teha viimase jõupingutuse, et kogu riik tagasi võita. Režiimiväed ja nende Vene liitlased on Idlibis sihtmärke pommitanud juba mitu nädalat ja hukkunud on sadu tsiviilisikuid. Valitsusvägedele tuleb kasuks asjaolu, et alati lõhestunud olnud mässuliste vahel on tavalisest veelgi enam erimeelsusi.
Türgis on juba praegu kolm miljonit Süüria põgenikku ja riik ei soovi neid rohkem vastu võtta. Hirm vahistatud saada suunab aga süürlasi Türki suunduma ning maanteede servad on täis telke.
"Kõik me põgenesime nendes riietes, mis meil seljas olid, me ei saanud midagi kaasa võtta ja lootsime lihtsalt, et saame ühel päeval naasta," sõnas Kuntar.
Toimetaja: Karin Koppel