Idapiir sai juurde neli piiriveekogu ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti idapiiri väljaehitamine ei tähenda üksnes töid maastikul, vaid ka senise riigipiiri seaduse ümbervaatamist ja kohandamist uute oludega. Nii on arvatud näiteks neli väikest rohepiirile jäävat järve piiriveekogudeks, mis eelkõige tähendab kohustust teavitada piirivalvet järvele minekust.

Nagu rohelisel piiril, on ka veepiiril piiririkkumiste arv paari viimase aastaga märgatavalt vähenenud. Seda kinnitab mitte üksnes statistika, vaid ka kohe piiri ääres elav Savimäe talu perenaine Riita Pilt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pilt elab Vanigõ järve kaldal. Kui varem võis igaüks vabalt selle järve äärde sõita, siis nüüd see enam nii lihtsalt ei käi.

Enne piiriveekogule minemist on alati vaja helistada kõigepealt kohalikku kordonisse, kuhu anda oma jääleminemise soovist teada.

Juba mõnda aega kuuluvad 132 kilomeetri pikkusele rohelisele piiriribale jäävad neli järve - soostuv Kriiva, kalurite ja ujujate seas armastatud Pabra ja Vanigõ järv Luhamaa piirkonnas ning Pattina järv Saatse kandis - piirveekogude hulka, mis tähendab, et neile kehtivad piiriveekogude reeglid.

"Kohalikud võtavad alles sellest õppust või kohanevad antud regulatsioonidega. Eks me anname ka endast parima, et kõik info jõuaks kõikide kodanikeni," rääkis Piusa kordoni juhtivpiirivalvur Egle Timmas.

Karmistunud kord ei tähenda aga seda, et piiriveekogud oleks suletud. Piiririba ehitustööde käigu anti Vanigõ järvele nii kalurite kui ka ujujate rõõmuks hoopis uus elu.

"Olgem ausad, ega see algselt oli piiri väljaehitamise plaanist täiesti väljas, aga asub ta ju piiri ääres. Piiri väljaehitamise käigus tehti see järv puhtaks, kindlustati kaldad ja korrastati tammid," selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Olgugi, et preagu ei ole nõrga jää tõttu piiriveekogudele minek lubatud, lubab piirivalve olude muutumisel sellest teada anda ning sel juhul ka Eesti-Vene piirirežiimiala vastavate märgistega jääl tähistada.

Ebaseaduslikke piiriületusi oli möödunud aastal 28, aasta varem 30. Enamik rikkujatest olid eestlased ning vähemal määral venemaalased ning Läti ja Leedu kodanikud.

Peamised rikkumise põhjused olid nagu läbi aastate navigeerimisvead ujuvvahendiga liiklemisel ning orientatsiooni kaotamine.

Piirirežiimi rikuti möödunud aastal 70 korda. See tähendab, et siseneti meie piiriveekogudel piiritsooni registreerimata. Aasta varem oli see number 89.

Päästejuhtumeid oli mullu 33, aasta varemi 24. Lihtsamat abi vajasid inimesed 59 korral, aasta varem oli taolisi juhtumeid 115.

Enamasti oli eksimisi veekogudel talvisel ajal, väsimust ja purjusolekut. Suvel vajasid inimesed enamasti abi ujuvvahendite tehnilise rikke tõttu.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: