Eesti Raudtee tänavuse aasta eelarve näeb ette 12,9 miljoni tonni võrra mullusest suuremat kaubamahtu. Laidvee rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et optimistlikumale prognoosile annab aluse eelkõige Valgevene transiitkauba väga hea kasvutrend.

Lisaks tõi ta välja uued projektid, mis on seotud transiidiga kolmandatesse riikidesse eeskätt Aasia suunas, ja ka importkaubad Venemaa suunal.

Eesti kaubavoog on Laidvee sõnul seotud eelkõige põlevkiviga, mille mahud on kasvanud, teedeehitusel kasutatava killustikuga ning lisaks veab Viru Keemia Grupp keemiakaupu.

Plaan panna käima Hiina ja Rootsi vaheline konteinervedude kanal on samuti aktiivselt töös.

"Praktiliselt kogu logistiline kett on rongi jaoks valmis ja täna kogu asi seisab tariifisoodustuse taga, mida antakse Hiina regioonidele, et elavdada kaubavahetust ja majandust neis regioonides. Seda soodustust kahjuks pole praegu veel antud /.../ Ilma soodustuseta ei ole see konteinerrong võimeline konkureerima meretranspordiga, ehkki transiitaeg on lühem," selgitas ta.

Fedorenko vahistamine transiiti ei mõjuta

Asjaolu, et kaitsepolitseiamet pidas detsembris kinni Eesti Raudtee juhatuse liikme Sergei Fedorenko, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, kahjustab Laidvee sõnul Eesti Raudtee mainet, kuid transiiti üldisemalt see ei mõjuta.

"Koostöö Vene Raudteega jätkub konstruktiivselt ja praegu uued organisatsioonilised muutused tulevad tervikuna kasuks," tõdes ta.

Eesti Raudtee tulud tulevad lisaks kaubaveole reisijateveost, mis Laidvee sõnul on aasta-aastalt kuue-seitsme protsendi võrra kasvanud ning see trend jätkub.

"Kui rääkida tuludest, siis põhilise osa annab infrastruktuuritasu, mida maksavad meie vedajad-operaatorid ehk raudteetaristu kasutamise tasu. Lisaks kajastuvad meie tuludes-kuludes vahendid ühtekuuluvusfondist ja ka riigi toetus," loetles juhatuse esimees.

Kopli kaubajaama saatus saab selgemaks kevadel

Eesti Raudtee pikendas Tallinnas Pelgulinna ja Kalamaja vahel asuva kaubajaama ala hoonestusõigust hiljuti 50 aasta võrra, ehkki linnaplaneerijad sellele juba mõnd aega hammast ihuvad. Laidvee märkis, et tegu on transpordimaaga ja praegu on ettevõttel käsil kinnisvararevisjon ja kaardistamine.

"Töötame välja pikaajalist strateegiat, kui palju ja millistes jaamades raudteed ja kinnisvara vaja on," ütles ta. "Praegu on meil väga suur kinnisvara - lisaks maadele ja jaamateedele ka üle 300 hoone. Kõik see vajab selget pikaajalist visiooni, mida vajame näiteks täna ja kümne aasta pärast."

Seda, kas praegune hoonestusõiguse ala on otstarbekas või tuleb seda vähendada, selgub pärast analüüsi, mis peaks Laidvee sõnul saama valmis kevadeks.