Pealinn Tunise tänavatel marssis sadu inimesi. Sündmused kulgesid esialgu rahumeelsest, kuid hiljem tuli märulipolitseil kive loopivate noorte vastu pisargaasi kasutada, vahendasid Yle ja Reuters.

Reuters räägib oma ülevaates sadadest meeleavaldajatest, uudisteagentuuri Associated Press kinnitusel oli Tunise meeleavaldusel rohkem kui 2000 inimest.

Meeleavaldusi on üle kogu Tuneesia olnud juba nädal aega, mõnikord on need muutunud ka vägivaldseteks massirahutusteks. Protestilaine põhjuseks on aastavahetusega kaasnenud kõrgemad maksud ja hinnatõus.

Kokku on vägivallatsemises ja vandalismis kahtlustatavatena kinni peetud ligi 800 inimest.

Valitsus lubas laupäeva õhtul tehtud avalduses suurendada vaeste perekondade ja muude abivajajate toetamist.

Pühapäev oli oluline ka seetõttu, et möödus seitse aastat endise, autoritaarses valitsemises süüdistatud presidendi Zine El Abidine Ben Ali võimult tõrjumisest. Tollane revolutsioon Tuneesias leidis järgimist ka paljudes teistes riikides ning seda peetakse nn Araabia kevade sündmuste alguseks.

Tuneesiat on lääneriikides sageli peetud eeskujuks demokraatia vallas, sest seal ei järgnenud Araabia kevade sündmustele kodusõda nagu Liibüas või Süürias, samuti pole seal võimule tõusnud uut autokraatset riigijuhti nagu näiteks Egiptuses. Samas on riigi majanduse olukord halvenenud ning samuti peavad võimud pidevalt võitlema terroriohuga.

Ben Ali järel on Tuneesias võimul olnud juba üheksa valitsust ning ükski neist pole suutnud majanduslikke probleeme lahendada.

Majanduslike probleemide üheks põhjuseks on ka see, et riik on kaua aega sõltunud oma turismisektorist, see aga sai tõsiselt kannatada seoses 2015. aastal toimunud terrorirünnakutega ning eelnenud taset pole Tuneesia turism uuesti enam saavutanud.

Töötuse määr riigis tervikuna on üle 15 protsendi, kuid mõnes piirkonnas on ilma tööta rohkem kui neljandik tööealisest elanikkonnast.