Pühapäeval sai lõpliku kinnituse, et Saksa sotsiaaldemokraadid moodustavad liidukantsler Angela Merkeli paremtsentristidega järjekordse suure koalitsiooni. Koalitsioonileppest on suur osa pühendatud Euroopa Liidu reformimisele ning Merkel teatas kohe pärast kuudepikkuse patiseisu lõppu, et on igati valmis alustama koostööd Prantsusmaaga. Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron märkis pühapäeval samuti, et Pariis ja Berliin plaanivad juba lähinädalatel tulla välja algatusega EL-i reformimiseks, kirjutab Helsingin Sanomat.

Soome ja seitsme teise liikmesriigi rahandusministrid tulid omakorda teisipäeval välja visiooniga Euroopa majandus- ja rahaliidu tuleviku kohta. Soome, Rootsi, Taani, Hollandi, Iirimaa, Eesti, Läti ja Leedu ministrid rõhutavad ühisavalduses, et EMU edasiste arengute aruteludes peavad olema kaasatud kõik liikmesriigid.

Samuti on avalduse kohaselt vajalik, et kõik liikmesriigid järgiks täielikult reegleid, mis eeldab täiendavate puhvrite kogumist riikide eelarvetes. Ühise vastutuse laiendamist ei tohiks jätkata ehk iga liikmesriik peab ka tulevikus vastutama oma majanduse eest ning investorite riske ei saa kanda üle maksumaksjate õlgadele. Avaliku sektori võlakoormust piiravaid põhimõtteid tuleks samuti jätkuvalt järgida.

Sisuliselt on ühisavalduse näol tegu vastusammuga Prantsusmaa ja Saksamaa suurele pikaajalise perspektiiviga strateegiale ning kaheksa riigi ministrid eelistavad lähima perioodi reforme, mis on ka valijatele vastuvõetavad.

"Majandus- ja rahaliidu süvendamises tuleks rõhutada reformide tegelikku lisaväärtust, mitte kaugele ulatuvat võimu liigutamist EL-i tasandile. Selle põhjusel tuleks arutelu raames keskenduda ühise seisukoha leidmisele küsimustes, mis tuleb lahendada, mitte nendele asjadele, mida oleks tore saada," seisab dokumendis.

Saksamaa on olnud Brüsselis Soome traditsioonilisels liitlaseks eurot ja majandust puudutavates küsimustes. Kaheksa põhjapoolse liikmesriigi äsjane visioon on aga mitmes kohas vastuolus Saksamaa uue valitsuse seisukohtadega.

Esimene võimalik vaidlusteema puudutab näiteks Euroopa Liidu eelarvet.

Saksamaa valitsus on andnud mõista, et EL-i pikema perspektiivi eelarvet käsoitlevat süsteemi võiks laiendada ning et Berliin on valmis ka oma panust kasvatama. Samuti soovib Saksamaa, et osa eelarvest oleks kindlalt mõeldud euroala investeeringuteks ning hiljem loodaks euroala jaoks ka oma investeerimisfond.

Põhjapoolsed liikmesriigid aga eriti innukalt sellesse algatusse ei suhtu. Kaheksa liikmesriigi visioonis EL-i eelarve kasvatamist ning eurotsooni eraldi eelarve loomist isegi ei mainita. Investeeringute toetamist EL-i eelarvest peetakse küll võimalikuks, kuid see toetus ei peaks olema nii kindlalt piiritletud ning eeltingimuseks ei peaks olema liikmesriikides tehtavad struktuurireformid.

Vaidlus EL-i tulevase rahastamise üle algab peagi, sest Euroopa Komisjon peaks eelarveplaaniga juba mais välja tulema.

Erimeelsusi võib tekitada ka see, kuidas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) peaks arendama ja kuidas sealset raha võiks kasutada.

Saksamaa koalitsioonilepingu kohaselt tuleks ESM-ist arendada välja mingi Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) meenutav asutus. See peaks olema Euroopa Parlamendi järelevalve all ja osa Euroopa Liidu õigusruumist. See tähendaks ka, et Euroopa Parlament saaks ESM-i otsuste asjus sõnaõiguse.

Kaheksa riigi visioonis suhtutakse küll positiivselt ESM-i suurendamisse ja nn Euroopa valuutafondi algatusse, kuid seal rõhutatakse ka, et otsuseid peaksid ka edaspidi tegema ainult liikmesriikide valitsused.

Majandus- ja rahaliidu tuleviku üle hakkavad liikmesriikide juhid arutama juba paari nädala pärast toimuval tippkohtumisel.