Samuti leiavad nii Merkel kui ka Kurz, et rändekriisi lahendamise oluliseks komponendiks on lisaks EL-i piiride kindlustamisele ka olukorra stabiliseerimine migrantide ja varjupaigataotlejate päritoluriikides, vahendas Yle.

Merkel kasutas siiski võimalust kritiseerida neid Euroopa Liidu riike, kes on avalikult keeldunud osalemisest Euroopa Liidu ühises varjupaigapoliitikas, eelkõige pagulaste ümberpaigutamisprogrammis. Kuigi Merkel ühtegi riiki nimepidi ei maininud, käib jutt eelkõige Ungarist, Poolast ja Tšehhist, kelle vastumeelsuse suhtes on Kurz ja tema koalitsioonipartneriks olev Austria Vabaduspartei (FPÖ) palju suuremat mõistmist üles näidanud.

"Minu arvates ei saa olla nii, et mõned riigid teatavad, et nemad Euroopa solidaarsusest osa ei võta. See on vale," lausus Merkel ajakirjanikele.

Kurz avaldas omakorda arvamust, et tema hinnangul varjutab vaidlus EL-i kohustuslike põgenikekvootide teemal muid võimalikke lahendusi.

Euroopa Liidu häälteenamusega kokku lepitud plaani kohaselt pidi rändekriisi surve alla jäänud Kreekast ja Itaaliast paigutama teistesse EL-i riikidesse kvootide alusel ümber kokku 160 000 põgenikku, kuid eelmise aasta lõpuks oli ümber paigutatud vaid 32 000 inimest. Eesti teatas detsembris, et loeb praeguse seisuga 2015. aasta rändekava täidetuks.

Kurz ja Merkel lubasid, et teineteise valitsusi hinnatakse tegude alusel

Praegune konservatiivne Rahvapartei (ÖVP) juht Kurz oli 2015. aasta rändekriisi ajal Austria välisminister ning ta kuulus siis Merkeli varjupaigapoliitika häälekate kriitikute hulka. Austriat oli siis alates 2007. aastast valitsenud Sotsiaaldemokraatide (SPÖ) ja Rahvapartei nn suur koalitsioon.

2015. aastal võttis Saksamaa lõpuks vastu ligi miljon varjupaigataotlejat ning suur osa neist liikus läbi Austria.

Kurzi kriitika ja seisukohad migratsiooni teemal olid oluline põhjus, miks ta 2017. aastal tõusis esialgu Rahvapartei juhiks ja oktoobrikuiste valimiste järel ka kantsleriks. Valitsuskoalitsiooni moodustas Rahvapartei paremäärmusluses süüdistatud Vabadusparteiga.

Vabaduspartei sai uues valitsuses sise-, kaitse-, ja välisministri portfelli ning valitsus on juba teatanud ka mitmetest sammudest migratsioonipoliitika karmistamisel.

Kolmapäeval leppisid Kurz ja Merkel kokku, et jälgivad kahe riigi valitsuste reaalseid samme ja arenguid enne, kui neid kuidagi kommenteerima hakkavad. Kui Kurzi valitsus on äsja ametivande andnud, siis Merkelil on alles käimas koalitsioonikõnelused sotsiaaldemokraatidega.

"Ma tahan teha selgeks, et me anname hinnangu [Austria] uuele valitsusele selle tegude põhjal," rõhutas Merkel pressikonverentsil. Sarnast seisukohta väljendas juba varem Kurziga kohtunud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes Vabadusparteiga koalitsiooni sõlmimise asjus ühtegi negatiivset kommentaari ei öelnud.

Kurz omakorda ei soovinud kommenteerida seda, et Merkel on praegu uuendamas senist suurt koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega. Ta nentis vaid, et Merkel on üks Euroopa kõige kogenenumatest valitsusjuhtidest.

"Stabiilne valitsus Saksamaal on nii Austria kui ka Euroopa huvides," lausus Kurz, kes on korduvalt pärast euroskeptilise Vabadusparteiga koalitsiooni sõlmimist kinnitanud, et tema juhitud valitsus on igati Euroopa Liitu toetav.