Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Sotsiaalkomisjon asub arutama puudega laste hooldajate toetamist

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu sotsiaalkomisjon hakkab arutama puudega laste hooldajate toetuste tõstmist ja ühtlustamist, et see ei sõltuks omavalitsuse jõukusest ja otsusest. Tänane süsteem on paljude hinnangul ajale jalgu jäänud ning tõukab puudega lapsed ja nende vanemad vaesusesse. Probleemile juhtis tähelepanu ka pühapäevane "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Riik toetab sügava puudega lapsi 80 euroga kuus. Seda summat pole aastaid tõstetud. Lisaks maksavad omavalitsused vanemale hooldajatoetust, mille suurus sõltub omavalitsuse otsusest ja on kas 19, 25 või kõige rohkem 100 eurot kuus. Mõni ei maksa üldse, viidates perekonnaseadusele, mis kohustab vanemaid lapsi hooldama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, kas tema elaks ära 180 euroga kuus, kui on teada, et sügava puudega lapse ema tööl käia ka ei saa, vastas Vabaerakonda kuuluv sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm järgmiselt: "Selle eest ei ela mitte ükski inimene ära. Ja kindlasti puudega lapse pere, kus on lisaks puudest tulenevad lisakulud. Et selle pärast ma ütlengi, et tuleb tõsta ühelt poolt riiklikku toetust, mis on puudega lastele, ja ka hooldaja toetust."

Poliitikud kinnitavad, et nii jätkata ei saa, toetusi tuleks tõsta ja need ei tohiks sõltuda omavalitsusest.

Kui suur aga võiks olla selline hooldajatasu emal, kes peab hooldama 24 tundi iga päev sügava puudega last ja seda tööle minemata?

"Kui sellel lapsel ongi ainult 24/7 vajalik inimene kõrval nii, et tal ei ole vajalik kasutada lapsehoiuteenust ega midagi, vaid ta on sõna otses mõttes kodus, siis Eesti keskmine palk vähemalt," lausus sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE).

Küti hinnangul peaks sügava ja raske puudega laste hoolekanne olema riiklik teenus.

Sotsiaalkomisjoni liige, parteitu Tiina Kangro meenutas, et hooldajatoetuse saajate ring vähenes drastiliselt, kui riik teenuse omavalitsustele andis.

"Hea uudis on see, et tegelikult on praegu otsustatud, et hooldajatoetuse maksmisele tulevad uuesti riiklikud standardid. Et see on siis tänu sellele, et just äsja valmis hoolduskoormuse rakkerühma raport, mis on vabariigi valitsusele üle antud," selgitas ta.

Kangro sõnul tuleks väga raske puudega lapsele tagada koduse abi teenus, sest ka normaalse hooldajatoetusega ei saa hooldajatööd magamata teha.

Juba olemasolevad teenused võivad aga Euroopa Liidu toe lõppedes löögi alla sattuda.

"Mis juhtub sellel hetkel, kui need pilootprojektid ka kõik lõppevad ehk siis Euroopa Liidu raha, kui see väheneb, kas omavalitsused on valmis seda võtma?" arutles Helmen Kütt.

Küti hinnangul tuleks kogu puuetega lapsi toetav süsteem üle vaadata.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: