Puudega lapse pere olukord sõltub endiselt liiga palju omavalitsusest
Sügava ja raske puudega lapse pere hakkama saamine sõltub täna omavalitsusest, kus pere elab, tõdes riigikogu sotsiaalkomisjon. Nii sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kui ka komisjoni liikmed kinnitasid, et selline olukord ei saa jätkuda ning teenused ja abi peavad olema kättesaadavad ühtviisi kõigile, kes seda vajavad. Kuidas seda aga tagatakse, jäi esialgu veel konkreetsete vastusteta.
Ingrid Joosep on sügava puudega lapse ema ja Põlvamaal lapsevanemaid ühendava mittetulundusühingu Emili Elu eestvedaja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tee pealinna võttis ta ette seetõttu, et sotsiaalkomisjonile reaalsest elust aimu anda. Ta toob näite Põlva vallast, kus tema sõnul eksisteerib näiteks tugiisiku teenus ainult paberil.
"Ametlikult on ju kõik olemas, meil on sotsiaalhoolekande seadus, riik andis lisaraha, on EFSF-i projektid ja nii edasi ja nii edasi. Kui sa nüüd lähed valda seda teenust küsima, siis ametlikult paberi peal on kõik olemas, justkui tugiisikud on ka olemas, aga tegelikult, kui sul on lapsevanemana seda teenust vaja, siis sa seda ei saa," selgitas MTÜ Emili Elu eestvedaja Ingrid Joosep.
Naine kirjeldas pikalt, millise kadalipu nad tugiisiku teenuse saamiseks läbi tegid. Kurb on tõdeda, et Ingrid Joosep on kolmas lapsevanem, kellega "Aktuaalne kaamera" omavalitsuste poolt pakutavatest teenustest räägib ja kolmas ema, kes ütleb, et abi asemel on tulnud taluda hoopis alandust.
"Väikeses kohas, et miks me ei kaeba siis kellegi peale või ei aita omavalitsust... ma pean seal väikeses kohas edasi elama," nentis Joosep.
"Tänane teise punkti arutelu tekitas rohkem muresid ja muretsemist kui lahendusi. Omavalitsused omalt poolt, Eesti linnade ja maaomavalitsuste liit ütlesid, et nad püüavad, nad tahavad ja nad teavad, et need on nende inimesed, kes neid teenuseid vajavad," rääkis sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE).
Kütt on nõus, et teenuste ja toetuste saamine ei saa ega tohi sõltuda ei omavalitsuse rahakotist, ametnike hõivatusest ega otsustamise suvast. Ühtlasi rõhutas ta, et alates sellest aastast peab kontrolli teostama sotsiaalkindlustusamet.
Ka komisjoni kutsutud minister Kaia Iva (IRL) tunnistas, et puudega inimestele mõeldud teenuseid ei ole täna kõigile ühtviisi kättesaadavad, ning rääkis, et neid tuleks ühtlustada ning suund võiks olla perekeskuste poole, kus puudega lähedase pere saaks kogu vajamineva abi ja ka nõustamise.
Puudetoetuste osas, mis kehtivad aastast 2006 ja on näiteks raske- ja sügava puudega lapsele 80 eurot ja 55 senti kuus, muutusi ministri sõnul ei plaanita.
"Küll on meil see otsus, et me vaatame läbi tervikuna teenused, toetused ja muud soodustused. Sest inimesed ise rõhutavad, et kõige rohkem on neil vaja just teenuseid. Ka näiteks eelmise nädala "Aktuaalse kaamera" saate peale inimesed pigem pöördusidki, et nende huvi on just nimelt teenused, mitte rahaline hüve või palk, mida nad saaksid hooldamise eest, sest nad tahavad ennast teostada selles valikus, mis nad ise soovivad," sõnas Iva.
Kõigest hoolimata on Eestis täna siiski 700 sellist peret, kus kasvab raske või sügava puudega laps, kes vajab hoolitsust 24 tundi ööpäevas ja kus vähemalt üks vanem tööl käia ei saa.
Need on pered, kes täna on majanduslikult põlvili surutud, sest hooldajatoetust maksavad omavalitsused null kuni 100 eurot kuus ja ka minister tunnistab, et 100 euroga kuus ei ela ära keegi. Sotsiaalkomisjon arutab teemat taas märtsis.
Toimetaja: Laur Viirand