Eesti võib viimaks mobiilidele ohust teatamise süsteemi saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ühe viimase riigina Euroopas puudub Eestis tänapäevane ohust teavitamise süsteem, mis elanikke suurõnnetuste või muu ohu korral telefoni kaudu hoiataks, kuid lähiajal jõuab ettepanek valitsuses arutlusele.

Elanikkonna kaitse rakkerühma juht, nüüdne päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et elanike õigeaegne hoiatamine ohu korral on tähtis, sest annab võimaluse inimestel õigesti tegutseda ning riigile ja omavalitsustele vabamad käed inimeste aitamiseks.

Klaosi sõnul toimub tavapärane teavitus, kus pole tähtis see, et hoiatus jõuaks kohale minuti-paari jooksul, igapäevaselt meedia kaudu, näiteks tormihoiatuste puhul.

Samas on hulk ootamatuid sündmusi, mida pole võimalik ette prognoosida ning mille puhul on inimestele vaja kiiiresti anda informatsiooni, mis toimus ja kuidas tegutseda. Klaosi sõnul võib see puudutada näiteks kemikaalidega toimunud õnnetusi, mingeid plahvatusi, aga ka näiteks seda, kui öösel üleujutus kellegi koduni hakkab jõudma.

Ohust teavitamise süsteem on Eestil ka praegu olemas, kuid selle süsteemi käivitamine ja informatsiooni jõudmine inimesteni võtab Klaosi sõnul rohkem aega.

"Praegu seadused annavad riigiasutustele õiguse anda infot edasi elektroonilise side ettevõtetele ehk vastava hädaolukorra juht saab anda mobiilsideettevõtetele korralduse edastada inimestele SMS, aga tehnilised lahendused, mis praegu seda võimaldavad, kogu see protsess võtab liiga kaua aega. Sellepärast ootame, et me saaksime luua sellise n-ö nupulevajutamise võimaluse, et oleks võimalik kiiresti õigetele inimestele õigel ajal info kätte saata," rääkis ta.

SMS-i saatmist kogu elanikkonnale kasutati 2007. aastal pronksiöö sündmuste ajal. Klaosi sõnul on samal põhimõttel võimalik ka praegu hoiatusi saata.

Klaosi kinnitusel on Eestis õiguslikult hästi ära reguleeritud see, millistel asutustel milliste ohuolukordade korral on kohustus elanikkonda teavitada. See on tema sõnul asutuste vahel selgelt ära jaotatud ja selles küsimuses vaidlusi ei ole.

Tehnilise lahenduse tekkimisel tuleb aga süsteemi kasutamine täpsemalt ära reguleerida, ka selleks, et vältida süsteemi kuritarvitamist.

"Kui meil tehniline lahendus ka kuskil riigiaparaati enda sisse tekib ehk see süsteem või nupp on mõne riigiasutuse käes, siis seal tuleb lihtsalt täpsemalt ära reguleerida, kuidas selle kasutamine toimub, et selliseid intsidente ja valeteate edastamisi ei saaks toimuda. Aga ilmselgelt ei ole tegemist sellise nupuga, millele keegi saab kogemata vastu minna ja seetõttu midagi välja läheb. Nii lihtne see kindlasti olema ei saa," selgitas Klaos.

Tema hinnangul on mõistlik see, kui selline nupp või süsteem asub häirekeskustes.

Eesti on oma ohuteavituse süsteemi loomisega enamikust Euroopa riikidest maha jäänud. Klaos selgitas, et paljud riigid kasutavad jätkuvalt veel sireenisüsteeme, kuid valdavalt on Kesk-Euroopa riigid mobiilile teavitamise süsteemi loonud.

Üks, kelle süsteemi maailmas eeskujuks tuuakse, on Leedu. "Loodame oma mahajäämust kiiresti likvideerida," lisas Klaos.

Mahajäämus on Klaosi sõnul tekkinud sellest, et keegi ei ole võtnud vastutust selle süsteemi eestvedamise eest.

"Pole olnud kedagi, ühte sellist, kes ütleb, et mina vastutan selle teema eest ja arendan selle teema välja. Vastutus ohu teavitamise edastamise eest lasub paljudel asutustel ja keegi ei ole võtnud seda teemat nii palju enda vedada, et leida rahasid ja hakata asja arendama. Tegemist on küllaltki kuluka meetmega. leedukad rahastasid seda Euroopa Liidu vahenditest ja see maksis neil umbes viis miljonit eurot," rääkis ta.

Rakkerühma ettepanek ootab valitsuse otsust. "Ettepanekud oleme esitanud ja kust vahendid leitakse, eks kõik sõltub sellest otsusest, kas me arendame endale sellise võime välja. Aga usun, et teeme seda," ütles Klaos ja lisas, et kui vahendid on olemas, siis võib sellise süsteemi juba aastaga valmis teha.

Valitsus peaks otsuse tegema jaanuaris või veebruaris.

Kahe aasta eest USA-s sai üks meie lugeja teate, mis hoiatas tornaado eest. Autor: ERR

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: