Elanikkonnakaitse kava toob mobiilse ohuteavituse ja õppused koolides

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kahe aasta eest USA-s sai üks meie lugeja teate, mis hoiatas tornaado eest. Autor/allikas: ERR

Valitsuskabinet kiitis heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni, mis loeteb ohu- ja kriisiolukordi ning annab juhtnööre, kuidas inimesed neis eriolukordades oma elu ja tervist hoida saaksid. Muuhulgas töötatakse välja mobiiliteavituse lahendus inimeste teavitamiseks ohust, koolides hakatakse korraldama kriisidega toimetulemise õppusi.

Uus lähenemine rõhutab elanikkonna kriisiolukordadeks valmisoleku olulisust, mille alla kuulub ka soovitus soetada varud vähemalt ühenädalaseks iseseisvaks hakkamasaamiseks.

“Tänane ohupilt on oluliselt keerukam ning meie igapäevast eluviisi ähvardavad nii erinevad loodus- ja tööstuskatastroofid, elutähtsate teenuste võimalik katkemine, terrorirünnakud kui palju muud. Seetõttu on elanikkonnakaitse uus lähenemine terviklik süsteem, kus igaühel meist on oma selge roll ja vastutus. Ütleme selgelt välja, et lisaks riigi kohustusele tagada kriisiolukorras kiire ohuteavitus ja abi, saame ka ise palju ära teha näiteks omades koduseid varusid või tehes ettevalmistusi oma kogukonnas üksteise abistamiseks,” kommenteeris peaminister Jüri Ratas.

Koordineerimine jagati kahe ministeeriumi vahel: siseministeerium koordineerib hädaolukordade ning riigikantselei sõjaolukordadega toimetulemist.

Kriisiõppused koolidesse tagasi

Uuringute järgi teab vaid veerand Eesti elanikkonnast, kuidas kriisiolukorras käituda. Vastu võetud kava järgi hakkavad teadlikkuse tõstmiseks toimuma põhikoolides ja gümnaasiumites taas õppused, et kriisiolukordadeks valmis olla.

Ülejäänud elanikkonnale on plaanis koostada teavikud kriisiolukordadeks valmistumise ja nendega toimetuleku kohta. Käitumisjuhised on praktiliste nõuannete kogum selle kohta, kuidas ennast ja oma kodu kriisiolukordadeks ette valmistada, milliseid abivahendeid tasub koju varuda ning kuidas käituda, kui kriis on käes. Inimeste kriisivalmiduse ja –teadlikkuse taset hakatakse küsitlusega regulaarselt mõõtma.

Väljatöötamisel mobiilne ohuteavitussüsteem

Kontseptsiooni väljatöötamist juhtinud rakkerühma juhi Margo Klaose kinnitusel on riigil lähiajal plaanis välja töötada asukohapõhine kiire ohuteavituse süsteem, mis võimaldab inimeste mobiiltelefonidele saata hoiatusi ning anda neile konkreetsed käitumisjuhised.

Käivitatakse ka üleriigiline kriisiinfotelefon, mis toimib vahetu suhtluskanalina kriisi ajal inimestele nii info jagamiseks kui ka info kogumiseks ja edastamiseks kriisi lahendajatele.

Riigiametid soovitavad soetada koju vähemalt ühe nädala toidu ja küttevarud ning vajalikud abivahendid iseseisvaks hakkamasaamiseks.

Riik töötab välja ulatusliku evakuatsiooni põhimõtted ning koostöös kohalike omavalitsustega kaardistatakse võimalikud evakuatsioonikohad. Selle aasta lõpuks valmib detailne analüüs poliitikavalikute tegemiseks ühiskasutatavate varjumislahenduste loomiseks suuremates keskustes.

Kuivõrd elanikkonnakaitse tegevused peavad toimima ka sõjaliste kriiside puhul, arendatakse tervishoiusüsteemi viisil, et see oleks valmis toime tulema oluliselt suurema hulga abivajajatega. Samuti on oluline tagada inimestele kriisijärgne psühhosotsiaalne nõustamine. Kontseptsioon seab riiklike varudega tegelevatele ametkondadele ülesande kriitiliselt üle vaadata toidu-, esmatarbekaupade ja ravimivarude süsteem, et oleks tagatud nende kättesaadavus kriisiolukorras.

2015. aasta detsembris moodustati riigikantseleisse elanikkonnakaitse rakkerühm, mille ülesandeks oli töötada välja terviklik lähenemine valdkonna arendamiseks ja tegevuste koordineerimiseks. Rakkerühma töös osalesid enam kui kahekümne organisatsiooni eksperdid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: