Riik uurib võimalusi ohuolukorras varjumiseks ({{commentsTotal}})

Varjendi illustratsioon
Varjendi illustratsioon Autor/allikas: Terramil OÜ

Riigikantselei juures moodustati eelmisel nädalal varjumise ekspertrühm, mille ülesandeks on aasta lõpuks välja selgitada Eesti varjendivõimekus ning anda hinnang, palju inimesi ja mis piirkondades võiksid teatud kriisihetkel vajada varjumist ühiskasutatavates varjumiskohtades.

Varjumise ekspertrühma juht ning riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Priit Saar sõnas, et üheks põhiliseks ülesandeks on analüüsida, kas ja kuidas peaks Eesti oma varjendivõimekust parandama, et kriisiolukordades hakkama saada. Millised varjumiseks sobilikud ehitised on Eestis juba olemas ja milliseid varjumiskohti peaks vajadusel juurde ehitama ning kui palju neid peaks olema.

"Võib-olla peaks üldse spetsiaalsete varjumiskohtade loomisest loobuma ja leidma muud lahendused, näiteks jagada inimestele täiendavaid selgitusi, kuidas ohtude korral käituda."

Saar lausus, et ekspertrühm keskendub kõikvõimalikele ohtudele, mis võiks üldse kõne alla tulla, nagu näiteks tulekahjud, keemiaõnnetused või äkkrünnakud, kus kasutatukse tulirelvi. Ühtlasi käsitletakse ka sõjalisi ohte, näiteks kui mõnda Eesti linna peaks tabama raketirünnak.

Saare sõnul on varjumiskohad oma olemuselt väga erinevad. Kõige kallimaks arutluse all olevaks meetmeks on nii-öelda klassikaliste maa-aluste varjendite väljaehitamine, kuhu oleks võimalik minna näiteks pommirünnaku ajal.

Ühtlasi analüüsitakse Saare sõnul ka vajadust mitmeotstarbeliste varjendite järele. Näiteks hooned, mis ehituslike tingimuste poolest võiksid sobida varjenditeks kriisiolukorras.

"Kindlasti analüüsime läbi, et kui otsustaksime luua täiendavaid varjumiskohti erinevatesse hoonetesse – näiteks parkimisvamajad või spetsiaalselt ehitatud büroohooned, mida muidu kasutataks tavaruumidena või näiteks kaubanduskeskusena, aga mille näiteks maa-alused korrused oleksid sõjaolukorras ka varjendina kasutatavad, - palju see maksma võiks minna ja mis see hinnavahe oleks."

Israelis Tel Avivis on parkimismajad justnimelt varjenditena kasutusel, teistes riikides, näiteks Soomes täidab sama funktsiooni aga metroo.

Väga paljude ohtude korral pole tegelikult eraldi varjendivõimekust vajagi. Peamisteks varjumiskohtadeks on Saare sõnul inimeste kodud, töökohad või muud hooned, mille lähedustes nad viibivad.

"Näiteks kui inimene on Vabaduse Väljakul ja tekib oht, näiteks äkkrünnak või kurjategija kasutab tulirelva või kuskil [ohtlikke aineid käitlevas – toim.] ettevõttes on tulekahju ja mürgine suits tuleb linnakeskkonda, siis peab minema lihtsalt lähimasse hoonesse, kuhu sisse pääseb. See võib ka kohvik olla, kus suletakse uks ja aknad. Enamiku ohtude korral piisab täitsa sellest."

Sellisel juhul on Saare sõnul aga esmatähtis, et riik suudaks ühelt poolt elanikele võimalikult operatiivselt ohust teada anda, teisalt aga, et inimesed teaksid, kuidas ohu korral käituda. Varjumine pakub inimestele kaitset vaid eeldusel, et elanikkonda on ohust õigeaegselt teavitatud.

Rahva õigeaegseks teavitamiseks plaanib siseministeerium välja töötada SMS-hoiatuste süsteemi, millega saaks teavitada ohust mingi konkreetse piirkonna elanikke ning anda neile esmaseid käitumisjuhiseid.

"Üleriigiliselt on juba praegu võimekus saata SMS olemas. Aga vaja on arendusi, et ka mingile kitsa piirkonna inimestele, näiteks Pärnu või Kuressaare linnaelanikele, antaks käitumisjuhised, näiteks, et varjuge või evakueeruge. Näiteks kui torm tabab Eestit, siis läheb ta ju ka vaid mingist kindlast piirkonnast läbi. Siis ongi mõistlik anda vaid selle piirkonna inimestele ohuteavitus."

Lisaks on arendamisel ka kriisiinfotelefon, kust elanik saaks hädaolukorras teavet. Selle välja arendamiseks kuluks elanikkonnakaitse rakkerühma sõnul järgneva viie aasta jooksul ligi 600 000 eurot.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Jürgen Klemmi sõnul on nii SMS-hoiatuste kui ka kriisiinfotelefoni väljatöötamine hetkel töös. Samas on teema alles nii värske, et koostöös MKMiga tegeletakse alles tehniliste lahenduste planeerimise ja väljatöötamisega.

"See tähendab, et nende käivitumiseni ei saa aega arvestada mitte kuude vaid paari aastaga," sõnas ta.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: