Jegorov Ukrainale: Eesti kaudu ei saa kasumit maksuvabalt välja viia
Rahandusministeerimi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et üritab Ukraina rahandusministeeriumi ametnikele selgeks teha, et Ukrainast ei saa Eesti kaudu kasumit maksuvabalt välja viia.
Ukraina valitsus võttis möödunud aasta lõpus vastu määruse, millega lülitati Eesti madala maksumääraga riikide nimekirja. Pangad võtsid selle oma töös aluseks ja kohtlesid Eestiga tehtavaid tehinguid kui tehinguid riskantse piirkonnaga. See tekitas Eesti eksportööridele ja Ukrainas tegutsevatele Eesti ettevõtetele väga suuri probleeme.
Dmitri Jegorov selgitas ERR-ile, et Ukraina pool selgitas, et tegemist ei ole offshore-nimekirjaga, vaid nimekirjaga riikidest, kelle suhtes rakendatakse erilist siirdehindade kontrolli. "Aga nad on siiski eksinud, sellepärast, et neil on kolm väga kindlat kriteeriumit, mille alusel sinna riike kantakse. Ja üks nendest kriteeriumitest on see, et ettevõtte tulumaks peab olema viis protsenti või rohkem madalam kui Ukrainas kehtiv tulumaksu määr. Ukrainas on tulumaksumäär 18 protsenti, meie tulumaksumäär on 20 protsenti. Ja sel juhul on arusaamatu, miks Eesti peab selles nimekirjas olema. Me töötame aktiivselt selle nimel, et Ukraina võtaks Eesti sellest nimekirjast välja," rääkis Jegorov.
"Põhiline mure, mis meil on nendega on see, et nad millegipärast arvavad, et Eestis on nullprotsendiline tulumaks, mis ei vasta tõele. Kasumit Eestist ei ole võimalik välja viia null määraga, kui see on varasemalt jäänud kusagil teises riigis maksustamata," sõnas Jegorov.
Jegorov rääkis, et Eesti rahandusministeeriumis on koostamisel selgitus vastuseks nende poolt tõstatatud konkreetsetele probleemidele. "Praegu paistab, et teatud olukordadest ja aspektidest aru saamisel on nad olnud siiski eksiteel ja me kiiremas korras koostame neile kirjaliku selgituse ja selleks, et anda neile motiveeritud alus Eesti välja arvamiseks sellest nimekirjast," ütles Jegorov.
Jegorov tunnistas, et praegune olukord on Ukrainas tegutsevatele Eesti ettevõtjatele kahjulik. "See, et mitmest erinevast kanalist on teada antud ja nende ettevõtete tegevusalad on olnud erinevad, tähendab seda, et probleem on lai," lausus Jegorov.
Jegorov märkis, et esialgu ei näe ta vajadust Ukrainasse kohale sõitmiseks.
Senised selgitused on juba mõju avaldanud
Jegorovi sõnul on senised selgitused toonud ka esimesi tulemusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ukraina Keskpank saatis eelmisel nädalal oma finantsasutustele kirja, mille järgi pole vaja Eesti ettevõtteid kohelda maksupetturitena. Viimast tunnetasid vähemalt osad Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtjad.
"Jaa, on paremaks läinud jah. See keskpanga käskkiri muutis siis selle nö topeltkontrolli valuuta ostuks ära, et Eesti ei ole enam nö topeltjärelvalve all kui offshore-riigiga kaubavahetust tegev firma," selgitas ettevõtja Andres Lumi "Aktuaalsele kaamerale".
Raskustes on aga kalatööstused, sest suurema osa Eesti ekspordist Ukrainasse moodustavad kalatooted.
"Kui aktiivselt on turul kuskil 60-70 ettevõetet, neil on partner Ukrainas. Ja tänu sellega, et Ukraina pool kandis Eesti offshore-riikide nimekirja, on meie partneritel Ukrainas tekkinud raskusi valuutavahetusega, et meile siis tasuda kala eest. Ja siis ka ülekannete teostamisel. Meie poolt on nõutud igasuguseid dokumente," rääkis Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi.
Lõplikult saab olukord lahendatud ikkagi siis, kui Eesti nimekirjast välja arvatakse. Eesti saatkond Kiievis töötab selle nimel igapäevaselt.
"Tundub, et Ukraina pool hakkab mõistma, kus see probleem täpselt on ja kuidas see tuleks lahendada. Aga millal see täpselt juhtuda võib, ma hetkel ei hakkaks spekuleerima," kommenteeris Eesti suursaadik Ukrainas Gert Antsu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Toomas Pott, Laur Viirand