Kokku registreeriti möödunud aastal 5,76 miljonit kuritegu, vahendas Politico.

"Saksamaal sooritatud kuritegude arv on madalaim pärast 1992. aastat," ütles siseminister Horst Seehofer (CSU) Berliinis statistikat tutvustades. "Ning see, et 100 000 elaniku kohta registreeriti vähem kui 7000 kuritegu, on üldse enneolematu, isegi 30 aasta võrdluses.

Poliitilise motiiviga kuritegude arv langes möödunud aastal 4,9 protsenti, eelmised neli aastat oli selliste juhtumite arv kasvanud.

Samas tuleb välja, et paremäärmusliku motiiviga kuriteod vähenesid nimetatud perioodil 12,9 protsenti, kuid vasakäärmuslaste poolt sooritatud kuritegusid oli jälle 3,9 protsenti rohkem. Samas kokkuvõttes on paremäärmuslaste kuritegusid vasakäärmuslaste omadest endiselt rohkem - esimeste arvel on 20 520 juhtumit, teised on olnud seotud 9752 juhtumiga.

Suurem osa poliitiliselt motiveeritud juhtumitest on soetud tegelikult propaganda kasutamisega. Kuid ka vasakäärmuslaste poolt sooritatud vägivaldseid kuritegusid oli märkimisväärselt rohkem - 1967 juhtumit ehk eelnenud aastast 15,6 protsenti rohkem. Olulise panuse sellesse statistikasse andsid vägivallaaktid möödunud aasta suvel Hamburgis G20 tippkohtumise meeleavalduste käigus.

Paremäärmuslastega seotud vägivaldsed kuriteod aga langesid samal ajal 33,5 protsenti ehk 1130 juhtumini.

"Hoolimata poliitiliselt motiveeritud kuritegude vähenemisest, pole põhjust rahuloluks," märkis Baieri paremtsentristide liidrist Saksa siseminister ja lisas, et see, et mõned vasaktiiva poliitikud pole end sellest distantseerunud, on häbiväärne.

Kui 2016. aastal toimus Saksamaal 995 rünnakud migratsiooni - või põgenikekeskuste vastu, siis 2017. aastal registreeriti selliseid juhtumeid 312. Seda 68,6-protsendilist langust pidas Seehofer julgeolekuametkondade edukate meetmete tagajärjeks.

Antisemitistlike kuritegude arv kasvas 2017. aastal 2,5 protsenti ning hoolimata viimasel ajal tähelepanu pälvinud juhtumitest, mille puhul oj juudivaenulike tegude sooritajateks olnud hiljuti moslemiriikidest sisse rännanud isikud, näitab statistika, et antisemitismiga motiveeritud kuritegudest on paremäärmuslaste arvel endiselt kuni 95 protsenti juhtumitest.

Samas märkis Seehofer, et siseministeerium tuli möödunud aasta lõpus välja algatusega, millega soovitakse teha rohkem koostöd kodanikuühiskonnaga diskrimineerimist ja vaenamist puudutavate kuritegude ennetamisel. Muuhulgas kutsutakse inimesi üles rohkem sellistest juhtumitest võimuesindajatele teada andma.

"Antisemitismi ilmingud, mis ei pruugi olla seadusega karistatavad, kuid ohustavad rahumeelset kooselu usutunnistuste ja kultuuride vahel, tuleb dokumenteerida ja neid tuleb analüüsida," selgitas Saksa siseminister.