Keskerakonda toetas jaanuaris 27 ning Reformierakonda 26 protsenti valimiseelistuse avaldanud vastajatest. Turu-uuringute küsitlus näitas kuu varasemaga võrreldes Keskerakonna toetuse langust ja Reformierakonna tõusu (mõlemad vastavalt kaks protsenti), kuid mitte sellises mastaabis nagu väitis Kantar Emori eelmise nädala küsitlus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) toetusprotsendid püsisid eelmise aasta lõpu tasemel - vastavalt 12 ja 11 protsenti.

Suurima languse tegi Isamaa ja Res Publica Liidu reiting, mis langes kaheksalt protsendilt viiele ehk valimiskünnise piirile. Künnise alla jääksid Vabaerakond ja Rohelised võrdselt nelja protsendi suuruse toetusega.

Võrreldes valitsuskoalitsiooni ja riigikogu opositsioonierakondade summaarset toetust, on jõuvahekord võrdsustunud – valitsuskoalitsiooni toetab kokku 43 protsenti, opositsioonis olevaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda 42 protsenti valijaist. Vastajaid, kelle erakondlikud eelistused jäävad riigikogust väljapoole, oli jaanuaris 15 protsenti.

Tulemusi analüüsisid ERR.ee veebisaates Anvar Samost, Juhan Kivirähk ja Urmet Kook:

Eelmisel nädalal avalikustatud Kantar Emori uuring näitas sootuks teisi ja detsembrikuuga võrreldes märksa drastilisemaid muutusi. Emori järgi toetas Reformierakonda 34,2, Keskerakonda 20,5, EKRE-t 18,4, sotsiaaldemokraate 11, Vabaerakonda 5,4, IRL-i ja Rohelisi võrdselt 4,5 protsenti.

Turu-uuringute AS-i uuringujuhi Juhan Kivirähki hinnangul tuleneb suur erinevus kahe küsitluse vahel uuringufirmade poolt kasutatavast erinevast küsitlusmetoodikast.

"Kui Turu-uuringute AS viib läbi näost-näkku küsitlused inimeste kodudes, kasutades küsitlusvalimi moodustamiseks klassikalist juhuvalimit, siis Kantar Emor teeb veebiküsitlust, mille valim moodustatakse firma poolt eelnevalt värvatud vastajate paneelist. Pealegi on küsitletute vanusevahemik Kantar Emori küsitlustes piiratud ülevalt poolt 74 eluaastaga," selgitas Kivirähk.

"Võib öelda, et Kantar Emori küsitlustulemusi võiks pidada valimiseelistuste suhtes representatiivseks juhul, kui järgmisel riigikogu valimistel saaks valija hääletada üksnes e-hääletusel ning üle 74-aastased kodanikud jäetaks ilma valimisõiguseta," lisas Kivirähk.

Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles ERR-ile, et vahed kahe uuringu tulemustes on ka varem suured olnud. Peamine põhjus on tema sõnul metoodikas.

"Kogu maailma uuringutööstus on üle minemas veebiuuringutele, näost-näkku uuringute mahud on oluliselt vähenenud. Just seetõttu, et kodudest inimeste kättesaamine on muutunud oluliselt raskemaks. Kätte saadakse elanikkonna passiivsemat osa," rääkis Voog. "Näost-näkku uuringute puhul on esinduslikkuse tagamine üha keerulisem."

Teine moment, mis suuri erinevusi tekitab, on Turu-uuringute küsitluse üks vastusevariant, mis puudutab üksikkandidaate.

"Meil seda vastusevarianti pole. Me ei ole pannud seda seetõttu, et näidata paremat võrdlust riigikogu valimistega, kus üksikkandidaatide osakaal on ühe protsendi piires. Turu-uuringutel on sellevõrra parteide toetuse numbrid madalamad," selgitas Voog.

Turu-uuringute AS küsitles 15. kuni 29. jaanuarini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1003 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Erakondlikku eelistust mitte-väljendanud vastajate osakaal oli jaanuaris 31 protsenti. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.