Täpsemalt on tüliküsimuseks nn aktiivimalli, mille kohaselt peab töötuna arvele võetud inimene näitama üles nõutud määral aktiivsust või muidu asutakse tema abiraha järk-järgult kärpima.

Töötu täidab tingimusi:

* kui ta on vaatluse all oleval perioodil teinud 18 tundi palgatööd, mille kohta tehakse tööleping ja mille eest makstakse tööturunõuetele vastavat palka;

* kui ta teenib samal ajaperioodil eraettevõtjana 241 eurot;

* kui ta osaleb viis päeva tööturuameti poolt pakutud töö leidmist edendavas teenistuses.

Vabatahtlik töö või talgutöö palgatööna arvesse ei lähe. Kõiki töötuid aktiivimalli ei puuduta, näiteks ei kohaldata seda nende inimeste suhtes, kellele on määratud töövõimetus või puue või kes taotlevad töövõimetuspensioni. Samuti ei puuduta see meede lähedaste hooldajaid või neid, kes on lühiajaliselt sundpuhkusele saadetud.

Aktiivimalli tingimuste täitmist kontrollitakse iga kolme kuu tagant ja kui töötu pole ühtegi neist kolmest tingimusest täitnud, siis järgmiseks kolme kuu pikkuseks perioodiks kahaneb tema abiraha 4,65 protsenti.

Soome võttis sellise poliitika kehtestamisel eeskuju Taanist ja selle peamiseks eesmärgiks on vähendada pikaajaliste töötute arvu ning suurendada tööhõivet. Aktiivimalli peaks valitsuse hinnangul aitama töötutel tööelu juures püsida ning kutsuma inimesi üles tööturuameti poolt pakutud võimalusi aktiivsemalt kasutama.

Aktiivimalli on pälvinud Soome ühiskonnas laialdast kriitikat. Näiteks heidetakse ette seda, et ka aktiivsel inimesel on tegelikult väga lihtne tingimuste täitmisel läbi kukkuda ning et mõnes Soome piirkonnas pole praktiliselt võimalik selliseid tingimusi täita. Samuti rõhutavad kriitikud, et töötuid on väga erinevaid, kuid aktiivimalli kohtleb neid asjaoludest hoolimata ühesugustena.

Suurima opositsioonierakonna ehk sotsiaaldemokraatide (SDP) juht Antti Rinne ütles käesoleva aasta jaanuaris, et sisuliselt tähendab selline meede töötute karistamist ning aktiivimalli taustaks on väärastunud arusaam töötutest kui laiskadest ja saamatutest inimestest.

Aktiivimalli-vastasele petitsioonile oli jaanuari lõpu seisuga andnud allkirja rohkem kui 130 000 inimest.

Soome rahvusringhääling on teinud ka pikema ülevaate aktiivimalli kujunemisloost. Ajalehes Helsingin Sanomat ja Yles saab aga jälgida Helsingi suurmeeleavalduse otseblogi.

Helsingis oli rahulik

Peamised sündmused - suurmeeleavaldus ja kõned - leidsid aset Helsingis Senaatintori lähistel. Meeleavaldus toimus ajavahemikul kell 11-13. Mitmed tänavad olid meeleavaldajate rongkäigu tõttu liiklusele suletud.

Pealinna metroo-, trammi- ja bussiliiklus oli peaaegu täielikult peatunud. Ühistransport oli piiratud ka mitmes teises linnas. Taksod ja rongid ning ka pikamaaliinide bussid seevastu sõitsid.

Avaliku transpordi seiskamine Soome linnades oli osa suurest meeleavaldusstreigist, mis lisaks peatas ka Soome sadamate ekspordi ja impordiveod ning töö ehitustel 24 tunniks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siiski ei tekkinud Soome suuremates linnades ajakirjanduses ennustatud kaost. Pigem vastupidi: nii mõnegi pea- ja muulinlase ning ka Soome politsei sõnul oli pilt suuremate linnade tänavatel pigem tavapärasest rahulikum. Ilmselt olid kõik need, kel vähegi võimalik, endale valinud tööletõttamise asemel alternatiivi kaugtöö või vaba päeva näol. 

Meillä jaetaan ämpäreitä! Tule hakemaan omasi Senaatintorilta, anna #äänityöttömälle ja kerro mielipiteesi #aktiivimalli'sta. pic.twitter.com/7BhR1J8d6m

— SAK (@duunarit) February 2, 2018

Kohta #äänityöttömälle Senaatintorilla! pic.twitter.com/e6HK2ZfAxy

— PAM ry (@pamliitto) February 2, 2018

Hakaniemessä valmistaudutaan! #äänityöttömälle #aktiivimalli #lakko pic.twitter.com/rnGuoQHlUj

— Mai Kivelä (@MaiKivela) February 2, 2018