ERR Soomes: "Mida tellid, seda saad – see on meie sõnum valitsusele!" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1442562512000 | amCalendar}}

Soomes toimub täna ulatuslik streik ning Helsingi kesklinna Rautatientori väljakule kogunes politsei kinnitusel üle 30 000 meeleavaldaja. Inimesed protestivad valitsuse kasinusplaani ja kärbete vastu. Sündmust kajastamas oli ka ERR.ee fotosilm.

Massid tulid kohale hoolimata tõsisest vihmasajust ja tormituulest ning asjaolust, et bussid-rongid ei sõida, kuna ka nende juhid streigivad. Inimesi tuli Helsingisse kokku üle Soome, Lapimaani välja. Ühistranspordi puudumisel korraldasid ametiühingud meeleavaldusele sõitmiseks oma transpordi, vahendavad Yle uudised.

Soome valitsuse plaan on muu hulgas vähendada tööjõu hinda, et paranda Soome rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Soome ametiühingute keskliidu Forssa kohaliku organisatsiooni esimees Jani Nieminen põhjendab streigist osavõttu: "Mida tellid, seda saad - see on meie sõnum valitsusele. Me oleme langemas Valgevene tasemele - ainsad riigid, kus seadusega reguleeritakse sellisel moel tööelu, on Valgevene ja mõned Aafrika riigid."

"Iseäranis puudutab valitsuse kärpeplaan õhtuti ja nädalavahetustel töötavate inimeste tasustamist, samuti ületunnitööd. See mõjutab tavaliste tööinimeste rahakotti märkimisväärselt. Eriti kimpu jäävad üksikvanemad, kes just toimetuleku nimel teevad sageli ületunnitööd, et saaks oma kulud tasa - üüri makstud ja lapsele riided selga. Soome heaoluühiskond on nüüd kadumas," ütles Nieminen.

"Aktuaalse kaamera" reporteri Arni Alandi küsimusele, mis teda valitsuse kavas kõige enam ärritab, vastas meeleavaldaja Virpi: "Puhkuste lühendamine, esimene palgata haiguspäev ja palkade kärpimine haiguspuhkuse ajal."

"Mina lõpetaks maksude kantimise maksuparadiisidesse, muudki saaks teha, aga kärpimine pole küll see, millest oleks kasu," tõdes "Aktuaalse kaameraga" Helsingis rääkinud meeleavaldaja Marja. Meeleavaldusest samuti osa võtnud Arjo väitel kavatseb Soome valitsus seadustada hulga töötingimuste muudatusi tööandja kasuks.

"Kõigepealt karmistatakse mõnda tingimust ja kui algus on tehtud, siis ikka järgmisi ka," märkis ta.

Väljaspool meeleavalduse toimumispaika oli Helsingi linn aga Alandi hinnangul haruldaselt tühi. Et transporditöötajate streik töölejõudmise niikuinii pea võimatuks muutis, võtsid ka paljud mittestreikivad töötajad täna vaba päeva:.

"Jah, oli täna lühendatud tööpäev, seepärast et oli see miiting," kinnitas ka Helsingis töötav eestlane Aivar.

Ülikoolihoone vallutatud

Tööandjate keskliidu arvutuste kohaselt läks tänane töötajate streik Soome ühiskonnale maksma 100 miljonit eurot.

Meeleavaldus lõppes plaanikohaselt kell 13, kuid streik jätkub mõnedel elualadel hiliste õhtutundide või koguni homse hommikuni. Politsei kinnitusel leidis meelavalduse käigus aset vaid üks intsident, kus 30-pealine anarhistide grupp püüdis Helsingi kesklinnas Mannerheimintiel ühe bussi liikumist takistada.

Paarsada inimest liikus meeleavalduselt edasi Helsingi Ülikooli ja vallutas ühe selle hoonetest ilma takistusteta. Hoonesse kavatsetakse jääda vähemalt selleks ööks.

Meeleavaldusi peeti ka teistes Soome linnades. Üks suuremaid neist oli Oulus, kuhu politsei hinnangul oli kogunenud tuhatkond meeleavaldajat.

Ametiühingute väitel võttis tänastest streikidest osa ligi 300 000 palgasaajat üle riigi, kuid tööandjate keskliidu hinnangul on ametiühing seda numbrit tugevalt paisutanud. Keskliidu esindaja väitel osales tööseisakutes umbes 97 000 töötajat. Kokku on Soomes tööealisi elanikke umbes miljon, seega võttis parlamendi hinnangul streikidest osa iga kümnes töötaja.

Enim meeleavaldajaid Helsingist väljastpoolt

ERR-i poolt viibib Helsingis ka uudistetoimetuse raadiotoimetaja Kai Vare, kes jagas oma vahetuid muljeid meeleavalduselt.

"Pool üksteist hakkas tihedalt vihma sadama, välku lõi, aga inimesi see ei sega, kõigil on kilemantlid seljas ja korraldajad utsitavad neid tihedamalt ja tihedamalt kokku võtma, et kõik ära mahuks.

Siin paluti häält teha, kes kui kaugelt on tulnud ja kõige enam kisa tuli neilt, kes on kohale saabunud Helsingist 100-300 km kauguselt, nii et siin ei ole sugugi ainult pealinlased kohal.

Inimesed on üsna murelikud. Valitsuse muudatused puudutavad eeskätt graafiku alusel töötajaid ja naisi, kes töötavad paljuski ametikohtadel, mis eeldavad töötegemist just nädalalõputi ja õhtuti, mida see kärpekava kõige enam puudutab. Ametiühingud panevad pahaks, et kärped ei puuduta kõiki võrdselt - eeskätt tahetakse kokkuhoidu saavutada kõige vaesemate arvelt, rikkaid need muutused eriti ei mõjuta.

Meeleavaldusele saabunud opositsioonipoliitikuid tervitatakse siin nagu rokkstaare, koalitsioonipoliitikutest on aga kohal vaid teisejärgulised tegelased," rääkis Vare ERR-i raadiouudistele.

Inimesed tunnetavad oma jõudu

"Enim häirib soomlasi see, et püütakse sekkuda tööandjate ja töövõtjate omavahelistesse kokkulepetesse ja sellest valitsuse tasandil üle sõita. Nad saavad aru, et Soomel on raske ja midagi peab tegema, aga "mina ei pea" - isiklikest hüvedest ei taha keegi loobuda," tõlgendas Vare meeleavaldajate seisukohti.

"Eesti ametiühingud on Soomega võrreldes ikka väga nõrgad - kui Soomes tuleb ikka ametiühingute juht ekraanile ja midagi ütleb, siis tuleb rahvas sellega ka kaasa. Inimesed tunnetavad oma jõudu siin platsil. Tuldud on isegi karkudega, mõnedel on ka väikesed lapsed kaasas. Siin on vanad, noored, uhkelt riides, mitte nii uhkelt - see on ikka väga üldrahvalik meeleavaldus. Väljak on täiesti täis, nüüd õnneks jäi ka vihm järele - enne tuli täiesti paduvihma," kirjeldas Vare.

Soomes on keskmine palk praegu 3500 eurot, naistel mõnevõrra väiksem - 3200. Vare selgitas, et soomlastel on absoluutselt teistsugune arusaam vaesusest kui eestlastel.

"Senise kahekordse töötasu asemel nüüd ületunni- või nädalavahetuse töö eest 1,75-kordset tasu saada tundub soomlastele liig mis liig. Üks lasteaiakasvataja ütles, et tema kaotab selle plaaniga ligi 2000 eurot aastas. Väga rängalt lõikab kärbe medõdesid, sest nemad ei saa eales teha oma tööd kella üheksast viieni, ja enim kannatavad naised. Töötajad küsivad, kas ikka loobuvad hüvedest selle nimel, et ettevõtted saaksid uuesti jalad alla ja raha läheb töökohtade säästmiseks või läheb see kasumina omanike taskusse," selgitas Vare.

"Soomlased on harjunud, et neil kogu aeg palk tõuseb, seetõttu on see praegune nende jaoks täiesti uus olukord. Sellist asja nagu Eestis oli, kus kriisiaastatel kärbiti palku keskmiselt 10%, pole siin olnud. Küll aga loodavad ametiühingud, et seda kavandatavat seaduseelnõu nüüd sellisel kujul läbi ei suruta, mille valitsus on ette valmistanud, vaid räägitakse ametiühingutega läbi ja kaasatakse inimesed ka protsessi," võttis Vare kokku.

Peaminister Juha Sipilä ütles oma sellenädalases pöördumises Soome rahva poole, et iga tunniga elab Soome ühiskond miljon eurot üle oma võimete.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: