Pentus-Rosimannus: kirjavahetuse avaldamise vaidlus on põhimõtteline ({{commentsTotal}})

{{1517572680000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse sõnul pole riigikogu kantseleil õigust tema kirjavahetust avaldada, kuna tegemist pole kriminaaluurimisega. Pentus-Rosimannus lisas, et ta pole oma kirjade teemal nõudnud selgitusi ega erisoove riigikogu kantselei endiselt juhilt Maria Alajõelt.

"E-kirjade, sõnumite avamise vaidlus ei puuduta kokkuvõttes kuigipalju mind personaalselt, vaid on palju laiem ja põhimõttelisem. Kas edaspidi on suvalise ja inimest mittepuudutava tsiviilvaidluse raames õigus sõnumi saladust rikkuda, tema e-kirjades sobrada ja ennast teise inimese isikliku, eraelulise kirjavahetusega lõbustada - see on küsimus, mida tegelikult selle pretsedendiga lahendatakse," ütles Pentus-Rosimannus reedel ERR-ile.

Ta lisas, et ükskõik, kas tegu on poliitiku, ajakirjaniku, ettevõtja või õpetajaga, sest sõnumite avamise pretsedent laieneks tulevikus paraku kõigile. "Põhiseadus sellist võimalust praegu ette ei näe."

Põhiseaduse 43. paragrahv sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

Riigikogu kantselei esitas reedel kirjavahetuse avaldamise osas ringkonnakohtule määruskaebuse. "Tegemist on õigusliku vaidlusega pooleliolevas kohtumenetluses, mida kantselei ei kommenteerida enne, kui see on lõpliku lahenduseni jõudnud," ütles ERR-ile riigikogu kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk.

Äripäev kirjutas reedel: "EAS-i juhina president Toomas Hendrik Ilvese ettevõtet soosiva otsuse teinud Maria Alajõe kergendas viimastel riigikogu kantselei direktorina ametisoldud päevadel ka reformierakondlaste Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse murekoormat, määrates riigikogu liikmete elektronkirjade säilitamise tähtajaks ühe aasta."

Küsimusele, kas ta avaldas Alajõele soovi, et selline käskkiri saaks kinnitatud, vastas Pentus-Rosimannus: "Riigikogu IT-süsteemide auditite ja juhtimistega mul mingisugust pistmist pole."

Harju maakohtu pressiesindaja ütles ERR-ile, et kirjavahetuse väljanõudmisega tegelevad OÜ Autorollo pankrotihaldurid Martin Krupp ja Katrin Prükk. Tegemist on tsiviilvaidlusega.

Riigikogu kantselei: käskkiri polnud Alajõe isetegevus

Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Andres Herkel (VE) peab Alajõe otsust imelikuks, sest otsus kohtumääruse kohta oli teada. "Järelikult pidi kantselei toonane direktor teadma oma sammu tagajärgi ja oleks olnud kindlasti õige jätta need otsused tulevase direktori jaoks," kommenteeris Herkel "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu kantselei praeguse direktori Peep Jahilo hinnangul on loogiline, et Alajõe ette valmistatud asjad said ka tema allkirjad.

"Ma usun, et päris normaalne on ka see, et lahkuv juht tahab võimalikult palju asju ära lõpetada ja laualt ära saada. Nii et ma arvan, et see oli igati loogiline, et asi, mis oli ette valmistatud eelmise juhi poolt, sai ka allkirja tema käest," rääkis Jahilo.

Uus kantselei juht tõi välja, et selle otsuse tegemine oli vajalik, sest seni ei olnud riigikogus kuidagi määratud arvutivõrgu kasutamise kord. Ta rõhutas, et see oli üks otsus mitmest, mille Alajõe käskkirjaga kinnitas, ja ta peab seda igati õigeks.

Riigikogu pressiteenistus edastas ERR-ile selgituseks, et riigikogu kantseleil on registreeritud andmekogudena riigi infosüsteemi haldussüsteem ehk RIHAS, riigikogu kantselei dokumendi- ja eelnõude menetlusinfosüsteem ja sellega kaasnevad süsteemid omavad liidest X-teele.

Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis korraldab turvalist internetipõhist andmevahetust infosüsteemide vahel.

"Kõik andmekogud, mis on registreeritud ja omavad liidest X-teega tuleb auditeerida vastavalt turbeastmele kolme aasta järel. Selleks, et audit läbida, on vaja korda teha kõik kaasnevad korrad ja kontrollida infoturbe meetmete vastavust," rääkis riigikogu pressiesindaja.

Ta lisas, et vastav kord valmiski 2017. aasta suvel koos riigikogu kantselei infoturbe korra, Infosüsteemide talitluspidevuse korra ja riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise korraga, mis hakkasid kehtima 1. augustist.

"Korra kehtestamisel ei ole mingit seost ühegi kohtumäärusega. Sellise käskkirja allkirjastamine ei olnud kantselei direktori, tol hetkel Maria Alajõe, isetegevus. Seda oli organisatsioonile vaja."

Riigikogu kantselei serveris on alles need e-kirjad, mis inimene on ise alles hoidnud.

"Kui inimene on oma kirjad postkastist kustutanud, siis hoitakse neid vastavalt korrale üks aasta ehk teisisõnu öeldes - korra järgi on kustutatud kirjad taastatavad ühe aasta jooksul. Varundust juba kustutatud asjadest hoitakse kuni aasta ja pikem hoidmine oleks ebamõistlik. Näiteks: Täna 1. veebruaril kustutatud kirja on võimalik taastada kuni 1. veebruarini 2019," ütles pressiesindaja.

Riigikogu esimees Eiki Nestor toonitas "Aktuaalsele kaamerale", et elektronkirjade säilitamine on kantselei pädevus ja ei ole kuidagi poliitiline otsus. Nestor selgitas, et olukord, kus kirjavahetust välja antakse saab tekkida üksikutel juhtudel, näiteks kriminaalmenetlus. Tsiviilvaidluse juures, nagu on seda Autorollo kaasus, kehtib aga sõnumisaladuse hoidmine.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael, Taavi Eilat



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: