Komisjon hakkab huvide konflikti sattunud eurovolinikke avalikult noomima ({{commentsTotal}})

Juncker ja tema eelkäija Barroso 2014. aasta oktoobris.
Juncker ja tema eelkäija Barroso 2014. aasta oktoobris. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjoni volinikud, kes rikuvad huvide konflikti välistamise reeglit, saavad edaspidi avaliku noomimise osaliseks, kinnitas Komisjoni asepresident Jyrki Katainen kolmapäeval.

Samm on osa uuest käitumisjuhendist, mida Brüssel peab vajalikuks, et vältida tulevikus piinlikke olukordi, kus eurovolinik siirdub pärast oma ametiaega erasektorisse tööle valdkonda, mille eest ta vaid natuke aega varem oli näiteks järelevalvet teostanud, vahendas EUobserver.

Katainen rõhutas, et reeglid kehtivad kõigile Jean-Claude Junckeri juhitud komisjonis töötavatele volinikele. "See uus koodeks hakkab kehtima alates tänasest ning on rakendatav kõikide Junckeri komisjoni praeguste liikmete puhul ning lähtudes Junckeri eesmärgiga saavutada suurem läbipaistvus.

Reeglid on osaliselt seotud kunagiste skandaalidega, mis puudutasid näiteks Euroopa Komisjoni endist presidenti José Manuel Durão Barrosot ja endist digitaalarengu volinikku Neelie Kroesi.

Esimesest sai vaid mõni päev pärast Brexiti referendumi tulemuse selgumist investeerimispanga Goldman Sachs nõunik, kelle ülesandeks oli anda nõu klientidele, kuidas Brexiti tagajärgedega toime tulla. Barroso ametiajal oli aga Goldman Sachsil oluline roll finantskriisis, mis ka Euroopa Liidu riike räsis. Barroso karjäärivalik pälvis palju etteheiteid ning kriitikute arvates oli Barroso hea näide nn pöördukse sündroomist, kui poliitika või ametnik asub pärast tööd avalikus sektoris tegema täpselt samal teemal lobitööd erasektoris.

Kroes aga liitus pärast komisjonist lahkumist muuhulgas nn sõidujagamisteenust pakkuv USA firma Uber nõuandva koguga.

Sellel teemal hakkab edaspidi soovitusi jagama sõltumatu eetikakomitee ja kõik selliste otsustega seotud komisjoni otsused ja komitee arvamused avalikuks.

Läbipaistvusele pühendunud mittetulundusühing Corporate Europe Observatory (CEO) aga rõhutas, et nimetatud eetikakomiteel pole mingit reaalset võimu ning praegune "enda üle eetilise järelevalve teostamise kultuur" jääb Komisjonis püsima.

Praegusel hetkel peavad eurovolinikud deklareerima kõik investeeringud, mis ületavad 10 000 eurot. Need eurovolinikud, kes ametist lahkuvad ja uut tööd otsivad, peavad ootama kaks aastat ehk nende suhtes kehtib nö puhveraeg. Euroopa Komisjoni presidendi puhul on see aeg kolm aastat.

Samas nentis Euroopa ombudsman Emily O'Reilly, et mõned ametiajajärgsed töökohad on teoorias ikkagi problemaatilised ka hiljem ning puhverajast sõltumata.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: