Ülemkogu arutas europarlamendi suurust ja Komisjoni presidendi valikut ({{commentsTotal}})

{{1519361760000 | amCalendar}}
Foto: Tauno Tõhk/EU2017EE

Euroopa Liidu valitsusjuhid arutasid reedel Brüsselis, mida hakata peale Suurbritannia lahkumise järel vabanevate kohtadega Euroopa Parlamendis ning kes peaks nimetama Euroopa Komisjoni järgmise presidendi.

Brüsselis lõppenud 27 Euroopa Liidu valitsusjuhi kohtumisel arutati ka liidu järgmise seitsmeaastase eelarve prioriteete. Pärast Suurbritannia liidust lahkumist laekub ühiskassasse igal aastal 10 miljardit eurot vähem, mis teeb järgmise eelarve koostamise keeruliseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla tõi välja, et Euroopa liidrid on juba vähemalt poolteist aastat rääkinud vajadusest tuua Euroopa poliitika kodanikele lähemale ja tegeleda rohkem nende asjadega, mis tõepoolest inimestele korda lähevad.

"Selleks on vaja ka raha ja järgmine Euroopa Liidu eelarveperspektiiv peaks need võimalused tekitama. Need prioriteedid on näiteks välispiiride parem kaitse, küberjulgeoleku suurendamine, üldse Euroopa Liidu julgeolekus suuremad investeeringud või ka näiteks Erasmuse üliõpilasvahetuse programmi parem rahastamine. Kõiki neid prioriteete täna liidrid ka rõhutasid, samas pole siiani teada, kust selleks raha võetakse, sest Euroopa Liidu eelarve on väga koormatud kahe suure poliitika - ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika - rahastamisega, mis võtavad eelarvest üle 70 protsendi," selgitas ajakirjanik.

Tralla küsis Eesti peaministrilt Jüri Rataselt, kas Euroopa Liidu netomaksjad on valmis oluliste prioriteetide rahastamiseks panema raha juurde.

"On neid, kes on nõus juurde panema ja on neid, kes on netomaksjad, et neil on üsna raske lihtsalt öelda, kas juurdepandav protsent saab olema 5-10-15 protsenti," rääkis Ratas.

Ratase kinnitusel saab Eesti järgmisesse Euroopa Parlamendi koosseisu kuue asemel seitse kohta.

"Ei ole lõppjäreldust, aga tundub, et see on kõigi ühine arusaam, et 27 kohta tuleb juurde ja sellest valemist tulenevalt saab Eesti tõesti järgmisesse koosseisu mitte kuus vaid seitse kohta," sõnas peaminister.

Brüsselis on tekkinud aga konflikt konflikt Euroopa Komisjoni presidendi valimise üle.

"Euroopa Parlament leiab, et komisjoni järgmine president peaks võrsuma Euroopa-üleste parteide tippkandidaatide seast, kes tuleks välja käia juba enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi. Aga Euroopa Liidu alusleping näeb selgelt ette, et komisjoni presidendi nimetavad valitsusjuhid," rääkis Tralla.

"Ka täna ütlesid valitsusjuhid, et sellist automatismi, mida parlament nõuab, kes on esitanud ka ultimaatumi, et nad kukutavad kõik teised kandidaadid läbi, kelle Ülemkogu võiks suletud uste taga kokku leppida, et mingit automatismi ei ole. Ülemkogu proovib teha koostööd parlamendiga. Kui sobiv tippkandidaat on sobilik ka Ülemkogule, siis see komisjoni presidendiks nimetatakse. Kui mitte, tuleb leida mingi teine kompromiss, nii et Euroopa Parlament oodatud sõnumit täna ülemkogult ei saanud," lisas ta.

Netomaksjad on eelarvesse panustamise suhtes eriarvamusel

Suurbritannia lahkumine tähendab, et igal aastal jääb vähemaks umbes 10 miljardit eurot. Samas on liidrid lubanud suurendada eelarves julgeoleku ja migratsiooniga tegelemise vahendeid.

"Küsitaksegi seda, kas me oleme valmis eelarvet nägema suuremana kui seni ja kui kiiresti liidrid on valmis sellega edasi liikuma," rääkis Kaja Tael, kes on Eesti alaline esindaja EL-i juures.

Eelarvesse netomaksjad on küsimuses lõhki. Taani, Rootsi, Holland ja Austria nõuavad, et koos brittide lahkumisega peab kahanema ka liidu eelarve.

Saksamaa ja Prantsusmaa on esialgu andnud mõista, et võiksid sissemakseid suurendada, kui liidu eelarve kaasajastamine seda nõuab.

"Eelarvet nüüdisajastades saame vabastada raha, mida kulutada uute prioriteetide peale nagu digitaalne ühisturg, Euroopa välispiiride kaitse," kommenteeris Hollandi peaminister Mark Rutte.

"Kui Euroopa tahab teha uusi asju ja me peaksime tegema uusi asju eeskätt migratsiooni ja julgeoleku osas, peaksime selleks leidma uusi rahaallikaid," sõnas Iirimaa peaminister Leo Varadkar.

Seda, kui palju on Eesti nõus EL-i eelarvesse juurde maksma, tuleb peaminister Jüri Ratase sõnul veel arutada.

"Tuleb lahutada ära, kui palju jääb puudu Brexitist. Ja on küsimus, kas keegi on nõus seda 10-12 miljardit juurde maksma. Eesti kindlasti soovib, et me ei näe vähem Euroopat või vähem tegevusi alates 2021. aastast. Kui palju on Eesti nõus rohkem maksma, eks seda tuleb arutada. On räägitud 15-20 protsendist, aga kindlasti Eesti soovib panna oma sõnumi täna lauale, et me soovime rohkem Euroopat," rääkis Ratas.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: