Endise ehitusettevõtja Artur Fjodorovi nimi ajab tervel real ettevõtjatel harja tulipunaseks. Mitmed tema võlausaldajad on lõpetanud pankrotiga. Need, kes ellu jäid, ägavad selle koorma all tänaseni.

"See tähendab krediidiraskusi, päris suuri ja selleks, et edasi minna ja ellu jääda, tuleb pidada erinevaid läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid erinevate krediidiandjatega. Raske, mis seal muud," kommenteeris Revenant Elektritööd OÜ juhataja Lauri Vallaste

Fjodorov aga puhkab Aafrikas, telefoniga puhkuse ajal rääkida ei saa, kuid vastab meili teel. Ta ütles, et on juba astunud samme enda vastu suunatud laimukampaania lõpetamiseks ning süüdlaste vastutusele võtmiseks.

Vaidlemises ja hangete võitmises on Fjodorov igal juhul edukas. Parima pakkujana Tallinna Kiirabi peahoone renoveerimishankel sai aga tähtajaks valmis vaid 30 protsenti töödest. Kiirabile tähendas see uut hanget, ehitus tervikuna läks palju kallimaks ning meedikutel tuli värvipottide otsas tööd teha aasta kauem. Ja nagu sellest veel vähe oleks, 9. märtsil 2015. aastal pisteti kiirabirahva silme all põlema ehitust kureerinud töödejuhataja auto. Ja kuigi süütaja jäi politseil tabamata, juhtus see ajal, kui nii mõnigi rahata jäänud alltöövõtja Fjodorovi ning tema ehitusfirma peale lausa raevus oli.

Eesti Võlausaldajate Liidul on ärimees Fjodorovi tegemistest mahukas digikaust, koos joonistega tema loodud ettevõtetest ning nende majanduslikust tervisest. Mehe esimene firma Rahva Kinnisvara lõpetas pankroti ja võlakoormaga kaheksa aastat tagasi.

"Sealt edasi tulid tal teised firmad ja täpselt samamoodi Arcana läks pankrotti, Patria Trans läks pankrotti ja nüüd viimane millega ta hakkama sai, oli siis E G pankrot. Vististi oli see üle 200 võlausaldaja, kes siis jäid oma rahast ilma ja kokku need kohustuste summad olid kuni viis miljonit eurot," rääkis Eesti Võlausaldajate Liidu tegevjuht Marie Rosin

Fjodorovi pankrotistunud või sundkustutatud ettevõtete nimekiri on pikk. Veelgi pikem on aga kohtulahendite nimekiri. Igasugusele otsusele või nõudele vaidleb Fjodorov alati vastu, ka karistusele kiiruseületamise eest 158 kilomeetrit tunnis, sest enda sõnul pidi ta mööduma kahest ees sõitnud autost, kelle juhid olid Fjodorovi meelest kas algajad või joobes.

"Ühe aasta jooksul vaidlustas ta kohtus 44 nõuet, see on ilmselgelt liig. Me ju tegelikult ootame, et ehitusettevõtja peaks ehitama, mitte vaidlema," märkis Rosin.

Võlanõuete vaidlustamine aga annab võimaluse hoida maksehäireregister puhas. Nii on öelnud Fjodorv ise ajalehele Äripäev. Mis aga omakorda annab võimaluse kandideerida uutel riigihangetel.

Suured unistused tähendavad suurt riski, ütles Fjodorov "AK. Nädalale" saadetud kirjas. Ja lisas, et arenenud ühiskondades on pankrot ettevõtluses vältimatu samm teel eduni; Eesti rahvas teab, millised võivad olla võlausaldajad ja nende nõuded ning omades ka ettevõtja ning inimesena sama kogemust, on hea meel panustada ühiskonda aitamaks enda kogemustelt ka teisi.

Möödunud aasta kevadel lõi justiitsministeerium ehitusettevõtjast suurvõlgniku ja sarivaidlejaga rohkem kui kahe miljoni euro peale käed aga hoopis õigusvaldkonnas. Selleks ajaks oli Fjodorov asutanud inkassoabi pakkuva firma, millest sai hiljem Eesti Õigusbüroo. Varasem õigusalane kogemus polnud justiitsministeeriumi hankes nõutav.

"Meie eesmärk oli tulla varasematest raamidest välja, anda võimalikult suurele ringile ettevõtjatele nii öelda võimalus teha pakkumus ja see iseenesest tõi edu kaasa, tuligi ja pandi kriteeriumid, et mitte peletada eemale kas või sellepärast, et büroo peaks olema tegutsenud mingi 5 või 10 aastat," selgitas justiitsministeeriumi vabakutseliste talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

"Need inimesed, nende õiglustunnet on riivatud. Need inimesed, kes on olnud väga tugevas kokkupuutes Artur Fjodorovi erinevate ettevõtetega ja jäänud oma rahadest ilma, on väga solvunud. Ta on küll väga hea võlavaidleja, ta on läbi aastate seda edukalt teinud ja nüüd ta siis praktiseerib seda meie kõigi, maksumaksjate rahadega," rõhutas omakorda Eesti Võlausaldajate Liidu tegevjuht Marie Rosin.

Hankedokumentidest saab lugeda, et justiitsministri erakonnakaaslane Fjodorov on saanud enim punkte ka lubatud mahuka teavituskampaania eest. Nii jääb arusaamatuks, miks tegi justiitsministeerium teenusest teada andmiseks veel eesti.ee kaudu masspostituse väga suurele hulgale eestimaalastest ning lisaks korraldas kaks eraldi riigihanget just tasuta õigusabi meediakampaania läbiviimiseks, millest ühe maksumuseks kujunes ligi 34 000 eurot ning teine, mullu detsembris läbi viidud hanke puhul on leping veel sõlmimata.

"See oli juba meie majast tulnud otsus, lisaks sellele, mis on lepingupartner lubanud teha, mis on minu teadmisel ka tehtud, aga meil oli lihtsalt kokku lepitud, et teeme ühe täiendava tõuke, et see teavitus jõuaks paremini kohale, siis otsustasimegi sinna panna ka ise täiendavad vahendid," lausus justiitsministeeriumi vabakutseliste talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

Küsimusele, kuidas justiitsministeerium kontrollib, et kõik alla 1800 eurot teenivad ja õigusabi vajavad inimesed seda Eesti Õigusbüroost ikka tõepoolest saavad, vastas Vaikmaa, et pistelise telefonikontrolliga. Fjodorov omakorda kirjutas, et abi on antud rohkem kui 8000 tundi ja 88 protsenti on teenusega väga rahul.

Hankeleping näeb ette, et teenust peab osutama 21 juristi ning teenuse maht peab olema 50 000 tundi aastas. Fjodorov ütles, et tal on lepingulised suhted 30 juristiga. Maksuameti andmetel on Eesti Õigusbüroo lõppenud aasta neljandas kvartalis tasunud tööjõumakse 14 inimese eest, kelle keskmine brutopalk on 580 eurot.

Küsimusele, kust leiab Fjodorov nii väikese palgaga juriste, vastas ta nii: "Kahtlemata on EÕB-le teenust osutavad juristid kõrgendatud õiglustunde ning sotsiaalse teadlikkusega, olles motiveeritud ühiskonnas asju muutma, on iga projekti osaline lisaks juriidilisele haridusele ka missioonitundega ning mõnevõrra altruistlik."

Eesti Õigusbüroo kodulehel teenust osutavate juristide puhul hakkab silma, et üsna valdav osa neist on väikeettevõtjad, kes tööjõumakse ei maksa. Mõni on ka ise maksuvõlglane.

Küsimusele, kas võidule võis kaasa aidata ka erakondlik kuuluvus, oli vastus selline: "EÕB võitis, sest tal oli parim pakkumine, mitte sellepärast, et kunagi Mart Laari ajal asutasin IRL-i. Rolli mängis vôib-olla üks nôid Lasnamäel, kes kunagi tao kaarte mulle pani."

"Mis te ütlete nendele ettevõtjatele, kellele teie lepingupartner Artur Fjodorov on võlga ligi viis miljonit eurot?" küsis "AK. Nädal" justiitsministeeriumi talituse juhatajalt Vaikmaalt.

"Mul ei ole kahjuks midagi head neile öelda, eks keegi ei taha oma rahast ilma jääda, aga mingisugused ettevõtmised kindlasti õnnestuvad, mingisugused mitte, kindlasti on need asjaolud palju keerukamad kui ka mina tean, aga ettevõtlus ongi paras risk tegelikult, vahel õnnestub, vahel mitte," vastas ametnik Vaikmaa.

"Aga eks Eesti riigis on kõik asjad vist võimalikud. Jah, eks ikka minnakse pankrotti ja eks ikka peab andma uusi võimalusi, aga kas just sellisele mehele ja riigi raha eest, see on ise küsimus. Eks valitakse nii ministreid kui linnapäidki täpselt nii, nagu juhtub," nentis ettevõtja Vallaste.