Eesti elanikud kulutasid mullu reisimisele umbes 800 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Mugla kuurort Edela-Türgis.
Mugla kuurort Edela-Türgis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

2017. aastal külastasid Eesti elanikud teisi riike 3,7 miljonil korral ehk viis protsenti rohkem kui 2016. aastal, selgus reedel avalikustatud Eesti Panga statistikast. Reisimisele kulutati hinnanguliselt 800 miljonit eurot.

80 protsenti külastustest jäid Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv kasvas aastaga 100 000 võrra. Iga viies reis tehti Soome, kuid nende arv kahanes kaks protsenti. Samuti olid reisid Norrasse kuus protsenti harvemad.

Võrreldes 2016. aastaga reisisid eestimaalased Eesti Panga andmetel puhkusepaikadesse märksa rohkem. Bulgaariasse ja Kreekasse tehtud puhkusereiside arv kasvas edasi, vastavalt 17 ja 11 protsenti.

Horvaatiasse tehtud reiside arv on kasvanud juba seitse aastat järjest ning on kümne aastaga kolmekordistunud. Pärast 2016. aasta langust kogusid taas populaarsust Türgis ja Egiptuses asuvad puhkusepaigad: sinna reisiti vastavalt 35 ja 75 protsenti rohkem.

Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas aastaga kuus protsenti. Venemaad külastati sama palju kui 2016. aastal ehk 275 000 korda.

Mitmepäevakülastuste arv suurenes kuus protsenti ja üks külastus kestis keskmiselt 3,7 päeva. Ühepäevakülastusi oli kõigist külastustest 14 protsenti ning nende arv jäi samaks.

Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Eesti reisiteenuste import oli 2017. aastal ligi 1,1 miljardit eurot – kaks korda suurem kui kümme aastat tagasi.

Soomlaste Eestis käimine mullu vähenes, Aasia turiste on üha rohkem

2017. aastal kasvas välisturistide arv kolm protsenti. Eestit külastati rohkem kui kuuel miljonil korral. Soome turistide arv kahanes viis protsenti ning nad moodustasid külastajate üldarvust 35 protsenti – seni madalaim tase alates 2008. aastast.

Teiste Euroopa Liidu riikide elanike reiside hulk Eestisse kasvas kümme protsenti Märkimisväärselt suurenesid reisid Ühendkuningriigist (20 protsenti) ja Belgiast (54 protsenti), mis oli osaliselt tingitud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest.

Endiselt kasvab Aasia riikidest pärit turistide arv. 2017. aastal oli nende osakaal ajaloo suurim, viis protsenti külastajate üldarvust, ning kümne aastaga on nende arv viiekordistunud.

Venemaalt tehti Eestisse ligi 900 000 reisi ehk neli protsenti rohkem kui 2016. aastal. Teistest SRÜ riikidest tuli pisut vähem külalisi. Märkimisväärselt, kolmandiku võrra, harvenesid valgevenelaste reisid Eestisse.

Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv oli 2017. aastal kolm protsenti suurem kui 2016. aastal ning mitmepäevareisijate keskmine külastusaeg oli 4,2 päeva. 47 protsenti kõikidest külastustest olid ühepäevased.

Välisturistid kulutasid möödunud aastal Eestis hinnangute järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk kolm protsenti rohkem kui 2016. aastal. Eesti reisiteenuste eksport oli 2017. aastal hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot, kümne aastaga kasvas see 70 protsenti.

Eesti Pank märkis, et reisijate liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis. 2017. aasta maksebilansi statistika avaldab pank 8. märtsil.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: