Seni on politsei-ja piirivalveametis makstud regioonitasusid 250 eurot Harjumaal ja 300 eurot Ida-Virumaal töötavatele politseiametnikele ning Lõuna prefektuuris idapiiril töötavatele piirivalvuritele 100 eurot.

"Regioonitasud on Harjumaal eeskätt tingituna maakonna palgatasemest võrreldavatel ametikohtadel ja Ida-Virumaal kahtlemata keerulisest piirkonnast ja mõneti ka sellisest töö erilisusest, intensiivsusest ning vajadusest hoida eesti keelt kõnelevaid ametnikke," selgitas Lõuna prefekt Vallo Koppel regioonitasude mõtet.

Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonna liige Uuno Kaskpeit kritiseeris piiririba väljaehitamise ümber puhkenud hinnaskandaali valguses ka politsei-ja piirivalveameti palgapoliitikat, nimetades seda tsirkuseks.

"Palkadest ei tasugi rääkida. Siin tehakse igasugust tsirkust. Viimane selle aasta suur show, mis oli, peadirektor hõikas välja, et saja krooni (pidades ilmselt silmas eurot – toim.) ulatuses palk tõuseb. Aga mis tehti? Tõsteti küll saja krooni ulatuses palka, kuid kagupiirilt piirivalvuritelt võeti see eritasu ära, mis Ida-Virus jäeti. Inimestel sissetulek ei tõusnud, aga seda sellepärast, et politseinikega palk võrdsustada," rääkis Kaskpeit.

Koppeli sõnul oli Lõuna prefektuuris regioonitasu selleks, et motiveerida vastavaid ametimehi just kagunurgas töötama. Kuna praegu aga töökohtade täituvusega probleeme pole, ei nähta ka enam põhjust maksta regioonitasu. Teisalt soovitakse kohelda võrdselt kõiki Lõuna prefektuuri töötajaid.

"Miks ta kadus? Mõneti ka selle võrdse kohtlemise põhimõttel, sellepärast, et nii Jõgeva-, Tartu-, Põlva- kui ka Võrumaal töötavatel politseinikel, kes töötasid siis politseijaoskondades, regioonitasu ei olnud," lisas Koppel.

Prefekti sõnul tasandus seni makstud regioonitasu kagupiirivalvuritel aasta alguse sama suma väärtuses toimunud palgatõusuga.