Anvelti sõnul ei taha ta PPA juhti idapiiri kallinemise eest ohvriks tuua ({{commentsTotal}})

Siseminister Andres Anvelt ütles, et ta eesmärk pole politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri ohvriks toomine idapiiri väljaehitamise kallinemise eest.

2015. aasta veebruaris valitsuskabinetile esitatud esialgses hinnangus läinuks idapiiri ehitus maksma 79 miljonit eurot, kuid värskelt valminud ehitusprojektide kohaselt läheb idapiir 118 miljonit eurot kallimaks. Anvelt pani sellega seoses Vaheri järgmise ametiaja kahtluse alla, öeldes, et see sõltub siseauditist.

Anvelt kinnitas, et sai sellest, et idapiiri väljaehitamine läheb 2,5 korda kallimaks, teada alles neljapäeva hommikul.

"Kindlasti aasta jooksul, kui iga kuu oli piiri ülevaade, me teadsime, indikatsioon oli olemas, et piiri kallinemine tuleb. See on arusaadav, eriti tänapäeval, kus me näiteks iga RKAS-i objekti puhul näeme kallinemist. Aga üle 2,5 korra oli küll šokk," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Saatejuht küsis Anveltilt, mida ta heidab ette Elmar Vaherile ja kas ta tahab Vaheri n-ö ohvriks tuua.

"See ei ole üldse õige jutt. Esiteks, Elmar Vaher on täna jätkuvalt ainus inimene, kellele olen teinud ametliku ettepaneku ja seda ettepanekut ta kannab edasi. Me oleme temaga rääkinud. Ja ühe auditi eesmärk, esimese vahekokkuvõtte eesmärk on see, et teha selgeks, enne kui minna parlamenti konsulteerima fraktsioonidega, et tema mundriau on puhas ja ta on teinud kõik võimaliku - tookord 2015 - , et selle aja jooksul teha selgeks see hinnang," vastas minister.

"Olgem ausad, poolteist kuud on üks aeg, praegu tegi firma aasta seda. Selle aja jooksul tulebki vaadata, kas kasutati ära kõik objektiivsed võimalused, et tookordne hinnang kujuneks," sõnas ta.

Anvelti sõnul tuleb kunagi ette võetud ambitsioon ka ellu viia. Küsimus on tema sõnul selles, kas teha seda näiteks teistsuguse ajagraafiku alusel või kasutada näiteks piirilõikude kaupa tegemist.

"Praegu seda analüüsime. Nagu ma peaministriga täna hommikul rääkisin, praegune plaan on arutada 15. veebruaril kabinetis seda vahekokkuvõtet ja teha otsuseid, kuidas edasi liikuda," lisas ta.

Anvelti sõnul on 100 miljonit eurot suur summa, kui rääkida ühe aasta kontekstis.

"Kui räägime näiteks selle jagunemisest 7-8 aastaks, siis on summa juba teistmoodi. Arvan, et kindlasti on võimalik ka tänasest projektist objektiivselt leida kohti - mitte maaparandustöödel, seal kindlasti mitte -, aga tehnika areneb, tuleb vaadata maailmas laiemalt ringi, äkki saame kuskilt midagi paremat," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: