Programm "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018" kaudu jagati ja jagatakse veel selle aasta lõpuni kokku 14 miljonit eurot. Programm on suunatud kõigi konfessioonide kõikidele pühakodadele sõltumata sellest, kas need on tunnistatud kultuurimälestisteks või mitte.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits rääkis teisipäeval ERR-ile, et programm on olnud edukas, kuid nüüd on muuhulgas kaalumise all, kuidas käsitleda muinsuskaitse all olevaid sakraalehitisi ühtedel alustel teiste ajalooliste ehitistega, kuidas kaasata kogudusi ja kohalikke omavalitsusi jne.

Sits tõi näiteks, et Eestis on 240 pühakoda muinsuskaitse all, kokku on neid aga umbes 450. Kaitsealused sakraalehitised on saanud riigieelarvest pühakodade programmi kaudu aastas umbes 700 000 eurot. Sama palju on raha ette nähtud teistele mälestistele, mida on umbes 5000.

"Olen kindlasti nõus, et pühakojad ja teised sakraalehitised vajavad toetust. Näitaks programmi kaudu ei saa toetada pastoraalide ja kabelite renoveerimist. Kuid läbi vajab rääkimist koguduste kaasfinantseerimine, mis võiks olla kõrgem, sealhulgas kohaliku omavalitsuse kaasfinantseerimine," rääkis asekantsler.

Sitsi sõnul on ka probleemiks, et on kultuuriväärtusega pühakoda, aga kogudust ei ole. "Siinkohal tekib küsimus, et kuidas seda hoonet hoida ja kasutada."

Peapiiskop Viilma soovib pühakodade programmi jätkumist

EELK peapiiskopi Urmas Viilma arvates pole riigieelarvest nn katuserahade maksmine kogudustele aus ja õiglane, sest raha ei lähe neile kogudustele, kes seda kõige enam vajaks, vaid kel on oma esindaja parlamendis. Viilma arvates võiks katuseraha summad lisada pühakodade programmile.

Viilma sõnul kohtus ta pärast peapiiskopi ametisse saamist kõigi riigikogus esindatud erakondadega ja ütles neile, et katuserahade jagamine tänase printsiibi järgi pole põhimõtteliselt õiglane.

"See on tekitanud kiriku sees viltuvaatamist. Sest katuseraha saavad need kogudused, kelle liikmete hulgas või kelle piirkonnas on parlamendi esindaja. Need kogudused, kel esindajat pole, neile jäävad summad tulemata, ehkki vajadus võib olla suurem," rääkis Viilma Vikerraadio saates "Kirikuelu".

Ta kinnitas, et on küll tänulik selle ligi 200 000 euro üle, mida osad EELK kogudused kokku katuserahadest saavad, aga see ei tähenda, et raha läheb kõige enam toetust vajavatele kogudustele.

"Meedias öeldakse, et ka EELK saab katuseraha nii- või naapalju. Aga enne seda, kui ma lehest selle kohta ei loe, ma ei tea, mis kogudused ja kui palju seda raha saavad. Minu ettepanek oleks, et selle raha võiks lisada riikliku pühakodade programmi hulka ja suurendada selle iga-aastast toetusraha miljoni euroni. See oleks palju läbipaistvam, ausam ja mõõdetavam."

Ühtlasi kinnitas Viilma, et pühakodade programmi peaks kindlasti jätkama ka pärast 2018. aastat ja senisest suuremas rahalises mahus. Praegused 600-700 tuhat eurot aastas on Viilma hinnangul liiga vähe, kuna taotlejaid on palju, mitte ainult EELK.