Programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" koordinaator Sille Sombri muinsuskaitseametist ütles ERR-ile, et senimaani on taotluste esitamise tähtaeg pühakodade korrastamiseks olnud 30. september.

"Enne seda peaks olema kinnitatud, mis tingimustel edaspidi taotlemine jätkub," sõnas Sombri.

Ta lisas, et kirikud, mis on mälestisteks nimetatud, saavad taotlusi esitada ka siis, kui pühakodade programm ei peaks enam jätkuma.

Programm "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018" kaudu jagati ja jagatakse veel selle aasta lõpuni kokku 3,6 miljonit eurot. Programm on suunatud kõigi konfessioonide kõikidele pühakodadele sõltumata sellest, kas need on tunnistatud kultuurimälestisteks või mitte.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits on öelnud ERR-ile, et programm on olnud edukas, kuid nüüd on kaalumise all, kuidas käsitleda muinsuskaitse all olevaid sakraalehitisi ühtedel alustel teiste ajalooliste ehitistega, kuidas kaasata kogudusi ja kohalikke omavalitsusi jne.

Sits tõi näiteks, et Eestis on 240 pühakoda muinsuskaitse all, kokku on neid aga umbes 450. Kaitsealused sakraalehitised on saanud riigieelarvest pühakodade programmi kaudu aastas umbes 700 000 eurot. Sama palju on raha ette nähtud teistele mälestistele, mida on umbes 5000.

"Olen kindlasti nõus, et pühakojad ja teised sakraalehitised vajavad toetust. Näitaks programmi kaudu ei saa toetada pastoraalide ja kabelite renoveerimist. Kuid läbi vajab rääkimist koguduste kaasfinantseerimine, mis võiks olla kõrgem, sealhulgas kohaliku omavalitsuse kaasfinantseerimine," rääkis asekantsler.

Sitsi sõnul on ka probleemiks, et on kultuuriväärtusega pühakoda, aga kogudust ei ole. "Siinkohal tekib küsimus, et kuidas seda hoonet hoida ja kasutada."

"2018. aasta taotlusvoor, kus ühele toetuseurole oli konkurss kuuekordne, näitab selget vajadus jätkata süsteemset investeerimist meie ühe väärtuslikuma osa kultuuripärandi säilimisse," on öelnud muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Uutest suurematest on sel aastal teoksil EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katusemaastiku restaureerimine, EELK Pärnu Eliisabeti katuse restaureerimine ning EELK Pühajõe kiriku kehvas seisukorras laastukatuse vahetus. Kavas on ka mõned väiksemahulisemad katuste hooldusremonttööd- nt EELK Muhu kiriku juures ja Eesti ühe vanima puukiriku, EELK Ruhnu vana kiriku juures.