Viilma sõnul kohtus ta pärast peapiiskopi ametisse saamist kõigi riigikogus esindatud erakondadega ja ütles neile, et katuserahade jagamine tänase printsiibi järgi pole põhimõtteliselt õiglane, sest see on juhuslik ja läbipaistmatu.

"See (katuserahad EELK kogudustele - toim) on tekitanud kiriku sees viltuvaatamist. Sest katuseraha saavad need kogudused, kelle liikmete hulgas või kelle piirkonnas on parlamendi esindaja. Need kogudused, kel esindajat pole, neile jäävad summad tulemata, ehkki vajadus võib olla suurem," rääkis Viilma Vikerraadio saates "Kirikuelu".

Ta kinnitas, et on küll tänulik selle ligi 200 000 euro üle, mida osad EELK kogudused kokku katuserahadest saavad, aga see ei tähenda, et raha läheb kõige enam toetust vajavatele kogudustele.

"Meedias öeldakse, et ka EELK saab katuseraha nii- või naapalju. Aga enne seda, kui ma lehest selle kohta ei loe, ma ei tea, mis kogudused ja kui palju seda raha saavad. Minu ettepanek oleks, et selle raha võiks lisada riikliku pühakodade programmi hulka ja suurendada selle iga-aastast toetusraha miljoni euroni. See oleks palju läbipaistvam, ausam ja mõõdetavam."

Ühtlasi kinnitas Viilma, et pühakodade programmi peaks kindlasti jätkama ka pärast 2018. aastat ja senisest suuremas rahalises mahus. Praegused 600-700 tuhat eurot aastas on Viilma hinnangul liiga vähe, kuna taotlejaid on palju, mitte ainult EELK.

Rahaline hüvitis oli kokkulepe "kirik keset küla"

Saates tuli jutuks ka palju poleemikat tekitanud valitsuse otsus eraldada EELK-le ligi 6,8 ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule ligi 1,5 miljonit eurot sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Viilma sõnul jõuti sellise summani läbirääkimiste käigus töögrupis, mida valitsuse poolelt juhtis peaminister Jüri Ratas.

Tema sõnul teatas EELK aastate eest, et on valmis loobuma Niguliste kiriku tagastamise soovist kui seda kompenseeritakse. EELK palgatud advokaadid arvutasid esialgu välja, et kiriku hoone koos selle sees oleva varaga (sh surmatants) on väärt üle 100 miljoni, mille EELK taandas kahe kolmandiku võrra 57 miljoni peale. Kultuuriministeerium omakorda leidis, et kompensatsioon võiks olla 400 000 eurot.

"Tegin ettepaneku, et kirik võiks jagada oma soovitud summa 10-ga ja riik võiks suurendada oma soovitud summat 10 korda ning sisuliselt lõpuks kokkulepitu 6,8 miljonit olegi see keskpaik."

Peapiiskop puudutas ka ootamatult üles kerkinud võlakirjade lunastamise teemat öeldes, et see on jõudnud avalikkusesse vääral kujul. Viilma sõnul käib jutt 1920. aasta maareformist ja kirikult riigistatud maade eest väljastatud pantkirjade summast. Peapiiskopi sõnul sisaldas 2013. aastal kiriku ja valitsuse kokkuleppes pantkirjadest nõudest loobumise summana eurodesse ümberarvutatult 553 000 euro suurune toetus.

"Küsimus pole pantkirjade väljamakses, küsimus pole ka Niguliste kompenseerimises, vaid rahasse on hinnatud EELK valmidus loobuda nii pantkirjade kui ka Niguliste kiriku tagastamise ja kompenseerimise nõudest. See on see summa. Mitte Niguliste ja pantkirjade hind, vaid hind on sellel loobumisel ja see on tõepoolest kokkuleppeline."

Peapiiskop heitis meediale ette lihtsustatud pealkirju

Peapiiskop pahandas ka ajakirjandusega, sest selle kajastus riigi ja EELK vahelisest kokkuleppest olevat olnud kõmuliste pealkirjade keskne.

"Artiklite sisu ja pealkirjad ei pruugi üks-ühele enam vastata. Ajakirjanikel, kes hakkasid kajastama meie taotlust, oli raske panna pealkirjaks "Sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine". Ajakirjanik lühendas selle "okupatsiooni kahjuks". Kõigil tekkis kohe küsimus, et okupatsiooni kahju tegi ju Nõukogude Liit või okupant, et miks kirik on nüüd nii alatu ja küsib okupatsiooni kahju Eesti Vabariigilt."

Viilma sõnul tegi ta samal päeval ka avalduse, mis selgitas, et tegemist oli seaduse sõnastusega ja omandireformi põhimõtetega, aga kahjuks seda avaldust kuskil ei avaldatud. See väide pole siiski üheselt õige, sest ERR-i uudisteportaal küsis Viilmalt kommentaari ja avaldas selle samal päeval kui teema avalikuks sai.