Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et mõlemad kirikud andsid toona riigile laenu ehk ostsid võlakirju. "Võlakirjad jäid välja lunastamata, kuna tuli okupatsioon."

Justiitsminister selgitas, et varem polnud võimalik EELK-le ja EAÕK-le hüvitist maksta, kuna seda ei võimaldanud kehtiv kord, mida valitsus hiljuti muutis. Reinsalu lisas, et samuti oli Eesti riigil kirikute ees moraalne kohustus ning samuti lahendati vaidlused Niguliste kiriku ja Petseri kloostri varade üle.

Reinsalu sõnul on vale Erkki Bahovski ja Jürgen Ligi poolt kõlanud arvamus nagu oleks Eesti riik toetust maksnud okupatsioonikahjude eest, vaid lähtuti restitutsiooni põhimõttest. "Eesti õiguskord ei näe ette, et võtame vastutuse okupatsioonikahjude eest, selle eest vastutab agressorriik."

Rahaeraldamisele eelnes omandireformi reservfondi laekunud raha kasutamist reguleeriva valitsuse määruse muutmine, sest see ei näinud varem ette võimalus reservfondi vahendite kasutamist kulude katmiseks omanikele tagastatud ehitismälestiste või sakraalehitiste korrashoiuks, säilitamiseks või taastamiseks. Kunagisi võlakirju see määrus kuidagi ei reguleeri.

Reinsalu selgitas, et kuigi nende summade tagasimaksmiseks praegu juriidilist kohustust polnud, oli moraalne kohustus, mille riik nüüd ka täidetud sai.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et okupatsioonieelseid võlakirju, elukindlustuslepinguid ega pangahoiuseid omandireformi käigus ei hüvitata. Selliseid lubadusi ei ole valitsus andnud.

1927. aasta juulis emiteeris Eesti Vabariik panga- ja rahareformi finantseerimiseks 7-protsendilise välislaenu riigivõlakirjad. Emiteeriti nii dollarivõlakirjad kokku summas 4 miljonit USA dollarit kui ka naelavõlakirjad kokku summas 700 000 Suurbritannia naelsterlingit.

Dollarivõlakirjad olid nominaalväärtuses 1000 dollarit ja 500 dollarit ning naelavõlakirjad nominaalväärtuses 1000 naelsterlingit, 500 naelsterlingit ja 100 naelsterlingit.

Võlakirjaemissiooni üldtingimuste kohaselt olid võlakirjadest tulenevad nõuded sissenõutavad 30 aasta jooksul alates päevast, mil Eesti Vabariigil tekkis kohustus need lunastada ehk alates 1967. aasta 1. juulist ning intressikupongidest tulenevad nõuded 20 aasta jooksul kohustuse tekkimise päevast arvates.

Võlakirjadest tulenevad nõuded aegusid 1973. aasta 1. juulil.

Kaheksa miljonit kirikutele

Valitsus otsustas aasta lõpus eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.

 Riigihalduse minister Jaak Aab ütles siis, et seoses raha eraldamisega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks toetuseks.

EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hilisemalt ka mungakloostri rajamiseks.

EELK peapiiskop Urmas Viilma teatas, et kirkul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, mille olemasolu noor Eesti Vabariik omandireformi käivitades paarikümne aasta eest tõestas ning paari aasta eest Narva Aleksandri kirikut pankrotipesast välja osta aidates kinnitas.

"EELK on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Viilma.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud paarkümmend aastat ja jõudnud ka kohtusse. Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et on valmis hoonest loobuma ja hüvitises kokku leppima.