Mihkelson Eesti-Vene suhetest: praeguses olukorras on suhted päris head ({{commentsTotal}})

ETV saates "Foorum" arutlesid poliitikud sel nädalal Eesti välispoliitika teemadel, eelkõige suhete üle Venemaaga. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et arvestades praegu Venemaa ümber toimuvat ja Eesti olukorda, võib öelda, et suhted on päris head.

"Võttes arvesse kõike, mis Venemaa puhul praegu toimub, meie suhted on päris head. Pean silmas just seda, millises olukorras me oleme ja, mis kõige olulisem, kuidas näeb Venemaad ja suhtub Venemaasse meie liitlaskond," rääkis Mihkelson saates.

"Ajal, kui Venemaa ründas Gruusiat aastal 2008, olime neis vaadetes ikka päris üksi või oli väga vähe neid riike, kes jagas meie arvamust, et Venemaa on kasvav oht. Täna, ükskõik millises pealinnas käies /.../ kuuleb sama juttu, mida meie oleme siin aastaid nii tunnetanud kui ka välispoliitikas esile kutsunud," lisas ta.

Mihkelson ütles, et Eesti-Vene suhetes on võimalik mingeid edusamme saavutada ennekõike läbi liitlaste tehtavate meetmete.

"Venemaa puhul /.../ töötavad vahendid või meetodid, mis peavad neid panema mõtlema või arvestama selle olukorraga, mis kujuneb Euroopas või Lääne-Vene suhetes. Seda reaalsust ei saa paraku tekitada Eesti oma väiksusega, vaid seda saavad tekitada NATO, Euroopa Liit," sõnas ta.

Mihkelson tõi välja, et Euroopa Liidu sanktsioonid on püsinud ja ka töötanud väga pikka aega - juba aastast 2014. Ta selgitas, et Venemaa reservid on näiteks sanktsioonide tulemusena kahanenud kolm-neli korda.

Samuti on tema hinnangul olnud NATO reaktsioon Venemaa tegevusele näiteks Ukrainas ja Süürias, aga ka erinevate õppuste puhul mõistlik.

"Kõik märgid näitavad, et selle aasta juulis toimuv NATO tippkohtumine, mis on meie jaoks taas erakordselt oluline, viitab, et liitlased on samadel positsioonidel, millised ootused on meil sellelt tippkohtumiselt."

Vabaerakondlasest väliskomisjoni liikme Andres Herkeli sõnul on märkimisväärne, et Lääne sanktsioonid Venemaa suhtes on püsinud.

"See on midagi, mis on muutunud, mis kümme aastat tagasi ei oleks olnud veel mõeldav, et Läänel on nii pikad, nii püsivad sanktsioonid, mis reaalselt mõjutavad Venemaa majandust, sotsiaalmajanduslikku olukorda," rääkis ta ja lisas, et loodab, et sanktsioonid tõepoolest mõju avaldavad.

Keskerakonna liige, riigikogu aseesimees Enn Eesmaa meenutas, et Vestfaali rahuga öeldi muu hulgas seda, et territoriaalpõhimõttel riiklus on väga oluline, samuti tehti katse lõpetada ühiskondades olukord, kus maksab tugevama õigus. Tänaseks päevaks on tema hinnangul sellest ajast aga sisuliselt suhteliselt vähe edasi mindud, küll aga vormiliselt.

Eesmaa sõnul võiks praegu kasutada rohkem võimalusi koostööks Venemaaga kultuurivallas.

"Kui meil on praegu tõesti raskusi põhilistes teemades - välispoliitika, turvalisuspoliitika, poliitika üldse Eesti ja Venemaa vahel -, siis arvan, et tuleks seda rohkem ära kasutada näiteks võimalusi arenguks kultuurivallas. Seal on päris häid näiteid. Sest kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, et Eesti rahvas läheb tülli Vene rahvaga. Seal läheb mitu põlvkonda enne, kui need asjad saab ära klaarida. Valitsused muutuvad ja kokkuvõttes näitab aeg, kuhupoole kaldub maailm. /.../ Tuleb olla natuke kannatlik. Meiega ei muutu midagi loodetavasti, loodetavasti muutub Venemaa," rääkis Eesmaa.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE esimees Mart Helme tõdes saates, et Venemaa retoorika Eesti suhtes pole aja jooksul muutunud ning meid süüdistatakse ühtedes ja samades asjades.

Helme hinnangul Venemaa ei taha ja hakkagi tahtma Eestiga paremini läbi saada, "kuni nad ei saa midagi, mis on nende väljapressimise eesmärk".

"Venemaa on suurriik, Venemaal on aega oodata, Venemaa on oodanud 27 aastat ja ootab veel 27 aastat. Kui siis tuleb moment, mida ta arvab, et ta saab kasutada suhteliselt riskivabalt, siis ta kasutab seda. See ongi Venemaa mäng," rääkis Helme.

Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser Eesti-Vene suhted sõltuvad sellest, milline on Venemaa liidrite poliitika laiemalt - nii NATO kui ka Euroopa Liidu suunal.

"Eesti suhted Venemaaga tõusevad ja mõõnavad kindlasti vastavalt sellele, kuidas Venemaa muudab või ei muuda oma käitumist rahvusvahelisel areenil laiemalt ja käivad üsna ühte jalga Euroopa Liidu ja NATO suhetega," rääkis ta.

"Need suhted on selles seisus, kus nad on olnud pikka aega. Venemaa tsiteerib piirileppele lähenedes üldist atmosfääri, mis pole soodus teemaga edasi minekuks. See üldine atmosfäär viitab pigem Venemaa frustratsioonile seoses Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega ja sellega, et läänemaailm on püsinud oma väga selge ja väärtuspõhise positsiooni juures pika aja jooksul," lisas minister.

Mikser tõdes, et Venemaa ilmselt eeldas, et nagu pärast Gruusia sõda, väsib Lääs ka nüüd loetud kuude või vähemalt paari aasta jooksul kriitikast ja surve avaldamisest, kuid seda pole juhtunud.

Väliskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Eesti on olnud üks tugevaid eestkõnelejaid selles, et Euroopa Liidul oleks lisaks sanktsioonidepoliitikale kokku lepitud ka Vene-poliitika põhisuunad. Ta selgitas, et 2016. aastal lepiti selles ka kokku.

Pentus-Rosimannus tõi välja, et kokkuleppe kohaselt on igasuguse suhete muutumise eeltingimus see, et Venemaa täidab Minski lepinguid, kuid tõdes, et täna selle tingimuse täitmist Venemaa poolt ei paista.

Toimetaja: Merili Nael



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: