Mikser ja Mihkelson: Eesti diplomaatia vajab eduks enam investeeringuid ({{commentsTotal}})

Marko Mihkelson ja Sven Mikser
Marko Mihkelson ja Sven Mikser Autor/allikas: ERR

Välisminister Sven Mikser ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kutsusid teisipäeval Toompeal peetud välispoliitika arutelul üles Eesti diplomaatilisse tegevusse rohkem panustama.

"Välispoliitika ei tööta iseenese jaoks, vaid meie inimeste huvides. See on taganud meile edu ajaloo otsustavatel hetkedel ja on ainuvõimalik tee ka edasi. Nii nagu riigikaitsesse, tuleb ka välisteenistusse keerulistel aegadel rohkem investeerida. Lõpuks on just diplomaatia kõige tõhusam ja tegelikult ka kuluefektiivsem vahend meie julgeoleku tagamisel. Eesti inimeste julgeolek, majanduslik heaolu ja kindlustunne on ka edaspidi meie välispoliitilise tegevuse peamine ülesanne ja inspiratsiooni allikas," rääkis Mikser riigikogu ees peetud ettekandes.

Mikser tõdes, et me elame üha kiirenevate muutuste ajal ning need muutused puudutavad ka rahvusvahelisi suhteid ja globaalseid jõuvahekordi.

"Reeglipõhine multilateraalne rahvusvaheliste suhete süsteem seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega. Mitmel pool seatakse küsimuse alla demokraatliku õiguskorra ja globaalse majandusmudeli jätkusuutlikkus. Samal ajal jätkub Lääne mõjuvõimu ja majandusliku osakaalu järk-järguline vähenemine maailmas. Jätkub ka geopoliitika esiletõus ja üleilmse julgeolekuolukorra pingestumine," sõnas välisminister.

Maailmas valitsevate ohtude spekter on Mihkesoni sõnul lai ja kirev: terrorism, tuumarelvade levik, diktaatorite ettearvamatu käitumine, küberohud. "Uued ohud ei ole siiski tulnud traditsiooniliste asemele, vaid üksnes neile lisaks, sest ka konventsionaalsed sõjalised ohud ei ole kuhugi kadunud," möönis ta.

Mikser lisas, et üha enam mõjutab ühiskondade ja ka riikide julgeolekut ka inforuumis toimuv: tõe hägustumine, kahtluste ja usaldamatuse kultiveerimine, psühholoogiline manipuleerimine. "Üha vähem on seda, mis on selge ja püsiv."

Mikser: Eesti peab olema valmis EL-i eelarvesse rohkem maksma

Mikseri hinnangul peab Eesti olema valmis Euroopa Liidu uude eelarvesse, mille koostamist tänavu alustatakse, rohkem sisse maksma.

"Eesti seisukoht on, et kui me soovime näha tõhusamat ja teovõimelisemat Euroopat, peame olema ka ise valmis, nüüd juba mõnevõrra jõukama liikmesriigina, pisut rohkem panustama," ütles Mikser.

"Eesti on senini olnud Euroopa Liidu eelarve üks suuremaid kasusaajaid. Keskmiselt oleme me iga sisse makstud euro eest saanud tagasi 3,5 eurot. Netosaajaks jääme me kindlasti ka järgmisel eelarveperioodil," rääkis välisminister.

"Euroopa Liidu vahendid on oluliselt toetanud meie struktuursete reformide läbiviimist, loonud majanduskasvu, töökohti, aidanud arendada taristut ja edendada teadustegevust. Ka järgmise eelarveperioodi võimalikus rahastamises on kavandatud mitmeid Eestile prioriteetseid projekte, sealhulgas Rail Baltic, elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopaga, teadus- ja arendustegevus," loetles välisminister.

Mihkelson: diplomaadid töötavad eesliinil

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson lausus, et iseseisva Eesti 100-aastane ajalugu on korduvalt kinnitanud, kui oluline on riigi püsimise seisukohalt diplomaatide ja poliitikute järjekindel rahvusvahelises olukorras võimalusi tunnetav tegevus.

"Globaalne maailm on jätnud petliku mulje, et iseseisva riigi välisteenistus saaks läbi väiksema ressursi ja virtuaalsema lähenemisega. See pole üksnes Eesti iseärasus. Välisteenistuse roll ja tähendus on muutunud võrdeliselt maailma võrgustumisega. Mida enam saavad inimesed vabalt reisida, õppida, töötada ja informatsiooni jagada, seda väiksem on riikide roll sedasorti suhtlust korraldada või mõjutada," rääkis Mihkelson oma kõnas.

Ta ütles, et mida enam on maailm omavahel seotud ning mida rohkem on informatsiooni toimuvast, seda tähtsamaks muutub diplomaatide suutlikkus oma riigi huve esindada ja kaitsta. "Ja seda mitte distantsilt, vaid maailma sõlmpunktides kohal olles."

Eesti pole Mihkelsoni sõnul kaugeltki ainus riik, kus välisteenistus on pigem alarahastatud. Ta märkis, et Eesti välisteenistuse tegevuskulud on juba praegu näiteks enam kui kümme korda väiksemad kaitsekuludest, ulatudes selle aasta riigieelarve mahust vaid 0,5 protsendini - veel sajandi algul oli see suhtnäitaja ühe protsendi lähedal.

"Samas on just diplomaatidel teha Eesti kodanike, majandushuvide ja julgeoleku kaitsel maailmas peamine eesliini töö. Kui diplomaatia peaks ebaõnnestuma, oleks Eesti silmitsi omariiklust ähvardava katastroofiga. Ja laiemalt – mida vähem ressursse eraldavad riigid diplomaatiasse, seda ohtlikumaks maailm muutub. Seepärast oleks tähtis näiteks NATO liikmesriikide raames murda kaitsekulutuste vähenemise kõrval ka diplomaatiasse suunatavate ressursside langus. Miks ei võiks Eesti olla siin teenäitajaks?" arutles Mihkelson.

Välisministeerium on alustamas oma esimest välispoliitika arengukava koostamist ning riigikogu väliskomisjon on Mihkelsoni sõnul valmis menetlema välisteenistuse seaduse võimalikke muudatusi. "Kõigele lisaks tellis väliskomisjon ka teemakohase uuringu, mis on abiks raporti lõplikul valmimisel. Tunnetus sellest, et Eesti diplomaatia vajab tõsist turgutamist, on üha enam jagatud arvamus."

Venemaa teema jäi ettekannetes tahaplaanile

Venemaa teema jäi Mikseri ja Mihkelsoni ettekannetes tagasihoidlikuks - Mikser mainis oma pikas ettekandes Venemaad vaid kahel ja Mihkelson kolmel korral.

"Tähtis on Euroopa Liidu tegutsemisvõime kriisihetkedel. Selle kinnituseks on Euroopa Liidu ühtne positsioon Venemaa Ukraina-vastase agressiooni osas, mis seisab kindlalt Euroopa julgeolekukorralduse aluspõhimõtete eest ja vastustab rahvusvahelise õiguse jõhkraid rikkumisi," lausus Mikser.

Mihkelson meenutas Venemaad USA presidendivalimiste kontekstis: "Nagu eelpool mainisin, on vaba ühiskond üha enam välise mõjutustegevuse sihtmärgiks. See on otseselt seotud riigi julgeoleku ja ühiskonna sidususega. Mõelgem kasvõi, kui suurt segadust on tekitanud siiani Venemaa sekkumine USA presidendivalimistesse."

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: