Naiste eelistamisel kriips peal: pahameel pani ministeeriumi toetust muutma ({{commentsTotal}})

Avatud talude päev Viljandimaal
Avatud talude päev Viljandimaal Autor/allikas: Kamilla Selina Lepik/Eesti Meedia/SCANPIX

Maaeluministeerium kavandas maaelu arengukava ühte toetusmeetmesse muudatuse, mis andnuks naistele hindamisel lisapunkte. Varasemalt on see sarnases meetmes nii ka olnud. Tingimustega tutvunud talunike hämming ja võrdõigusvoliniku seisukoht panid ministeeriumi plaanist loobuma.

Maaelu arengukava katab aastaid 2014-2020. Selleks perioodiks on eraldatud 992 miljonit eurot toetusraha, mis jaguneb 20 meetme peale. 513 miljoni eest on toetusi juba määratud, ent 479 miljonit on endiselt alles.

Üks paljudest meetmetest, mille järgmiseks taotlusvooruks uued tingimused koostati, on investeeringutoetus majandustegevuse mitmekesistamiseks maal mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Teisisõnu, maaturism, toitlustus, käsitöö jms maamajandus, mis pole põlluharimine. 57-miljonilisest toetussummast on jagamata veel 35 miljonit eurot.

Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) ja MTÜ Eesti Maaturism tegid ettepaneku anda naistele selle meetme toetustingimustes eelis ehk lisapunktid, et soodustada naisettevõtlust. Eelmisel rahastusperioodil analoogses meetmes selline eelistus sisse kirjutatud oli. Nõnda kirjutas ministeerium ka seekord ettepaneku toetusmeetmesse sisse, tuues põhjenduseks, et naisi on ettevõtluses vaid 28 protsenti, mille üheks põhjuseks olevat asjaolu, et naistel on laenusaamine piiratud või saavad nad vähem laenu kui mehed.

"Oleks tulnud üks täiendav kriteerium juurde. See ei tähenda automaatselt, et kõik naised oleksid toetust saanud," selgitas maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Ove Põder ERR-ile. "Naiste tõenäosus paremusjärjestuses ettepoole saada oleks suurenenud."

Põder tunnistab, et siiani, mil mehed-naised said toetust võrdsetel alustel, on sellest meetmest naiste juhitud ettevõtted saanud toetust "suhteliselt vähe".

"Eelmise perioodi maaelu arengukava analoogses meetmes, kus naisettevõtjatele oli hindamisel eelistus ette nähtud - äriühingu puhul anti eelistus neile, kus üle poole osalusest kuulus naisele; vastava hindamiskriteeriumi osatähtsus kogupunktidest moodustas kaks protsenti -, oli naisettevõtjate osakaal toetusesaajate hulgas 36 protsenti," ütles Põder.

Ministeerium soovis ka uueks vooruks EVEA ja MTÜ Eesti Maaturism ettepanekul taotlusi esitavatele naistele eelispunkte anda. Lisahindepunktid saanuksid sellised ettevõtted, kus vähemalt 51 protsenti ettevõtja kapitalist kuulub naistele ja ettevõtet juhib naine.

Maaelu arengukava seirekomisjonis ei leidnud see plaan aga sooja vastuvõttu. Seirekomisjoni kuuluvad põllumajandussektori esindusorganisatsioonide esindajad, kellega ministeerium kõik kavandatud muudatused läbi peab arutama.

Seirekomisjoni kuulunud põllumajandustootjad olid plaanist häiritud ja imestasid, kas naiste eelistamine oleks üldse seaduslik.

"Lõplikku garantiid ei saa kunagi anda, Euroopa Komisjon peab kõik heaks kiitma," pareeris Põder.

Kuna ka soolise võrdõiguslikkuse volinik avaldas juba seisukohta, et selle meetme puhul poleks naiste eelistamine põhjendatud, otsustas ministeerium eelistuse tegemisest loobuda. Voliniku büroo poole ministeerium ise küsimuse arutamiseks ei pöördunud.

"Arvestades asjaolu, et praegusel perioodil naisettevõtjate eelistust ei ole ja ka ei tule, on naisettevõtjate osakaal toetuse saajatest hinnanguliselt 15-25 protsenti. Käesoleval perioodil oleks algse plaani järgi naisettevõtjaid eelistatud sellisel kujul, et lisaks osalusele oleks vaadatud ka naiste osakaalu juhatuses," lisas Põder.

Praegu on FIE-dest naiste osakaal sellest meetmest toetuse taotlemisel vaid viiendik, toetuse saajatest moodustavad FIE-st naised veerandi. Seega, naisi taotleb küll vähem, ent nende edukusprotsent on suurem - 91 protsenti taotlenud naistest on toetust ka saanud. Seevastu taotlenud meestest sai sama meetme alt toetust 72 protsenti. Kokku moodustasid FIE-d kõigist taotlejatest 75 protsenti.

Võrdõigusvolinik ei pea eelise andmist põhjendatuks

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ütleb, et ettepanekuid võib teha igasuguseid ja avaldab heameelt, et leidub organisatsioone, kes soovivad naiste rolli ettevõtluses kasvatada, ent tõdeb, et kellelegi eelise andmine on viimane samm, mida kaaluda, sest ülejäänutele tähendab see paratamatult mingeid kitsendusi ehk õiguste ja võimaluste vähenemist.

"Soolise võrdõiguslikkuse seadus ütleb, et mehi ja naisi tuleb ühtmoodi kohelda ja mõlemal peavad olema võrdsed võimalused. On lubatud kasutada võrdseid võimalusi edendavaid erimeetmeid ühe või teise sugupoole aitamiseks juhtudel, kus on täiesti objektiivselt selge, et ühegi teise meetodiga pole õnnestunud olukorda parandada ja naised või mehed on ebavõrdses seisus. Neid meetmeid võib kasutada aga vaid lühikese aja jooksul, ajutiselt," selgitas Liisa Pakosta ERR-ile.

Toetusmeetmesse kirjutatud lisapunkte naissoost taotlejale peab ta senise info põhjal läbimõtlematuks sammuks. Statistikat, mis kinnitaks, et naistel on just maapiirkondades ja just mittepõllumajanduslikus tegevuses laenusaamine meestega võrreldes takistatud, ei ole ta päringutele vaatamata leidnud.

"Enne tuleks ikka analüüsida, kui palju on seni jagatud investeeringutoetusi naiste või meeste juhitud ettevõtetele, ja kui on erinevused, siis miks need ikkagi on," nägi Pakosta eeltöös puudujääke. "Võrdsustavat erimeedet saab kasutada siis, kui objektiivselt võttes on olemas taotlemisel ebavõrdsus, mida ühegi muu meetodiga lahendada ei saa. Kui kellegi õigusi piiratakse soo tõttu, siis see peab olema selgelt põhjendatud ja eesmärki toetav."

Võrdõigusvoliniku sõnul tõid ettevõtjad ise välja, et väga lihtne on ettevõte toetuse taotlemise ajaks naise nimele kirjutada ning sellega taotlemisel eelis saavutada. Seetõttu on tema soovitus vaadata pigem üle toetusmeetme tingimused, kas seal on midagi, mis takistab naistel kaudselt toetust taotleda.

Pakosta sõnul kasutatakse Euroopas analoogseid erimeetmeid väga harva. "Prantsusmaal oli noore maaettevõtja toetus, seal torkas silma, et sellele esitab taotlusi väga vähe naisi. Analüüsiti seda, miks. Põhjus oli hoopis selles, et meestel ja naistel on ettevõtlusega alustamise aeg maapiirkonnas erinev. Naine sünnitab lapsed, kasvatab veidi aega neid, alles siis saab temast "noor" ettevõtja. Kui toetuse vanusepiir tõsteti märksa kõrgemaks, läksid võimalused tegelikkuses võrdseks," tõi ta näiteks.

Vähe naisi ettevõtluses

Euroopa riikide statistika 2012. aastast ütleb, et keskmiselt on naisettevõtjate osakaal kogu tööjõus kümme protsenti (mehi 20 protsenti), seega on ettevõtjaid kokku keskmiselt 30 protsenti kogu tööjõust.

Eesti on üks madalama naisettevõtjate osakaaluga riike Euroopas. Norra järel, kus naisettevõtjaid kogu tööjõust on vaid neli protsenti, on Eesti oma viie protsendiga (mehi 12 protsenti). Kokku on Eestis ettevõtjaid seega 17 protsenti kogu tööjõust.

Suurim on naisettevõtjate osakaal tööjõust Kreekas, neid on seal 24 protsenti (mehi 37 protsenti), kokku moodustavad ettevõtjad Kreeka tööjõust suisa 61 protsenti.

EVEA asepresident Marina Kaas põhjendab erisuse ettepaneku tegemist sellega, et Eestis on naisettevõtjaid vähe ning nad on ettevõtlusega alustamisel meestega ebavõrdsel stardipositsioonil.

"Talupidajate keskliidu vastuettepanek, mis peale jäi, seisnes selles, et naisettevõtjate eelistamine justkui diskrimineerib mehi. Seda võib väga erinevalt tõlgendada. Meestel ja naistel on erinevad stardipositsioonid, aga naised peavad kombineerima palju rohkem erinevaid rolle. Väga paljud uuringud kinnitavad seda, et naise töö- ja pereelu ühildamine on palju keerulisem teema, kui on meestel," selgitas Kaas.

"Kui me selle ettepaneku tegime, siis arutelu väga suurt ei olnud. Rõõmustasime, et meie ettepanekuga arvestati, aga kui lõplikus arutelus olid põllumehed väga kategooriliselt selle vastu ja lubasid pöörduda voliniku poole, siis otsustas ministeerium sellest loobuda," tõdes EVEA asepresident.

"See on tõestatud fakt, et naistel on raskem nii koguda vajalikku kapitali ettevõtluse alustamiseks kui saada laenu ja ka leida aega, et pühenduda ettevõtlusele, et teha seda perekonna kõrvalt. Olime väga üllatunud, et mehed tunnevad ennast kuidagi diskirimineerituna, juhul kui naistele hindamisel kõigest lisapunkti antakse. Teemaks polnud, et naistele hakatakse andma toetust ja meestele mitte," ütles Kaas.

EVEA asepresidendi sõnul näitab asjaolu, et naised on ebavõrdses seisus statistika, et ettevõtluses on naisi alla 30 protsendi olukorras, kus rahvastikust moodustavad naised pisut üle poole.

"Minu seisukohad on sotsiaalpoliitilised ja majanduslikult õigustatud, et luua naistele väikesed vitaminid ettevõtlusega alustamiseks, anda väike eelistus või lisapunkt," kaitses Kaas oma ettepanekut.

Tema hinnangul peaks riik naisettevõtjaid eraldi esile tooma ja neid tunnustama. Maal aga veedavad naised Kaasi sõnul kogu valge aja madalapalgalisi töid tehes, kui neil üldse tööd on, mistõttu tuleks just seal soodustada nende ettevõtlust.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: