Kadi Viik: Eestis on endiselt palju mõnitavat kõnepruuki ja soolise võrdõiguslikkuse pilamist ({{commentsTotal}})

Kadi Viik
Kadi Viik Autor/allikas: humanrights.ee

Eestis on soolise võrdõiguslikkusega hästi, halvasti ning keskmiselt. Osades soolise võrdõiguslikkuse valdkondades on toimunud edasiminek, teistes on paigalseis või on isegi toimunud tagasiminek, kirjutab Kadi Viik.

Positiivsena võib välja tuua selle, et riik on astunud samme olukorra parandamiseks. Istanbuli konventsioon, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, ratifitseeriti lõpuks riigikogus. Valitsus võttis vastu „Heaolu arengukava 2016–2023“, mis võimaldab soolise võrdõiguslikkuse edendamisele strateegilisemalt läheneda. Plaanis on reformida vanemahüvitise süsteemi, muutes seda paindlikumaks ja pikendades isadele mõeldud osa. Samuti on plaanis anda tööinspektsioonile õigus teha järelevalvet naistele ja meestele võrdse palga maksmise üle.

Positiivne, et soolise ebavõrdsuse teemad saavad oluliselt rohkem poliitilist ja ühiskondliku tähelepanu kui mõned aastad tagasi. Viimastel aastatel on üsna teravalt arutletud näiteks selle üle, miks poliitikas on nii vähe naisi (saime ühtlasi oma ajaloo esimese naissoost presidendi) või kuidas vähendada naistevastast vägivalda (nähtus, mida veel kümme aastat tagasi toonase justiitsministri arvates olemas ei olnud). On näha rohkem sootundlikke poliitikameetmeid, nagu meeste tervise edendamisele suunatud kampaaniad.

Tahaks aga näha rohkem sootundlikke poliitikaanalüüse, sest huvigrupid on pidevalt juhtinud tähelepanu sellele, et näiliselt neutraalsed poliitikameetmed võivad mõjutada naisi ja mehi üllatavalt erinevalt. Üldse on vabaühendused olnud aktiivsed ja häälekad ning see on mõjunud positiivselt.

On aga probleemseid valdkondi, kus märkimisväärseid muudatusi pole toimunud. Üks selline on sooline palgalõhe ja kaasnev naiste vaesus. Palgalõhe on viimastel aastatel natuke vähenenud, kuid endiselt lubamatult suur. Suur on ka haridus- ja tööalane sooline segregatsioon.

Jätkuvalt on avalikus ruumis palju mõnitavat kõnepruuki ja soolise võrdõiguslikkuse probleemide naeruvääristamist. Viimati sai sellega hakkama justiitsminister Urmas Reinsalu, (üle)reageerides kultuuritegelaste pöördumisele EV100 kontsert-etenduse lavastaja küsimuses. Pärast teravat ühiskondlikku debatti vastu võetud ja jõustunud kooseluseadus ootab jätkuvalt rakendusakte, mistõttu on osa kooselu lepingu sõlminud paare pidanud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.

Mida tuleks teha, et aastaks 2030 kõik korras oleks? Kardan, et päris „korras“ ei saa soolise võrdõiguslikkuse valdkond kunagi olema. Mingite nähtuste (näiteks perevägivalla või diskrimineerimise) täielik väljajuurimine on väga raske. Küll aga saab pakkuda ohvritele paremat kaitset ja läbi viia ennetavaid sekkumisi.

Eestis on probleemid pigem inimeste hoiakutes ja käitumismustrites kui seadustes, mis muidugi ei tähenda, et seadused ei mõjuta hoiakuid või et nendega kõik korras oleks. Hoiakud ei muutu iseenesest ja üldse ei lähe miski paremaks iseenesest. Selleks et ühiskond soovitud suunas areneks, on vaja elavat poliitilist debatti valikute üle, aktiivset ja järjekindlat tööd. Passiivne lähenemine, et ajapikku kasvavad peale uued generatsioonid ning hoiakud muutuvad, võib viia taandarenguni.

Nagu eespool mainitud, on hoiakuid võimalik mõjutada ka seadustega. Näiteks võib jagada vanemahüvitise vanemate vahel pooleks, et võrdsustada nende hoolduskoormust ja teha mõlemad vanemad lapse eest päriselt vastutavaks. Või keelata seksi ostmise, sest see on sisuliselt teise inimese ekspluateerimine. Ühe ja sama probleemi lahendamiseks on erinevaid lahendusi.

See on koht, kus vabaühendused peaksid ees käima ning sõnades ja tegudes näitama, millised alternatiivid on võimalikud ja soovitud. Riik lohiseb järel, aga see ongi normaalne. •

Käesolev artikkel on algselt ilmunud vabaühenduste liidu väljaande Hea Kodanik kestliku arengu teemalises kevadnumbris.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: