Eesti peaministri Jüri Ratase, Läti peaministri Māris Kučinskise ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė sõnul tuleb jätkata EL-i transpordi- ja energiavõrkude, digitaalse taristu ja teenuste arendamist ning EL-i piirkondade ühendamist.

Liidrid tõid EL-ile strateegiliselt oluliste projektidena välja Balti riikide elektrivõrkude ühendamise Euroopa energiaturuga ning Rail Balticu, mis ühendab Eesti, Läti ja Leedu ülejäänud Euroopaga.

Balti riigi- ja valitsusjuhtide hinnangul peavad EL-i vähem arenenud piirkonnad jätkuvalt saama tuge ühtekuuluvusfondidest ning toetused jõukuse suurenedes vähenema järk-järgult.

Põllumeestele tuleb nende sõnul luua ühetaolised ja õiglased konkurentsitingimused kogu siseturul ehk viia lõpule ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ühtlustamine.

Balti riikide liidrid tõid välja EL-i uued ühised tegevusvaldkonnad, mis vajavad rahastust järgmisest eelarvest: ränne, sise- ja välisturvalisus, EL-i välispiiride kaitse, võitlus terrorismiga ja (küber)julgeoleku tugevdamine ning kaitsekoostöö. Samuti vajab nende hinnangul eraldi rahastust EL-i naabruspoliitika.

Ratase, Kučinskise ja Grybauskaitė teatel on Balti riigid veendunud, et ühiste ja uute eesmärkide saavutamiseks peavad liidu ressursid küündima üle ühe protsendi EL-i 27 liikmesriigi rahvamajanduse kogutulust. See tähendab, et Eesti, Läti ja Leedu soovivad arutada EL-i ametikaaslastega, kuidas säilitada praeguse pikaajalise eelarve taset ka pärast Brexitit ning on valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu eelarvesse.

EL-i liidrid alustavad järgmise eelarveperioodi arutelusid 23. veebruaril Brüsselis. Kohtumise eesmärk on saada ülevaade EL-i 27 liikmesriigi hoiakutest järgmise pikaajalise eelarve suuruse ja läbirääkimiste ajaraami osas.