Tootjad: võrgutasu tõttu on huvi väikeste päikesejaamade avamise vastu kadunud
Väikeste päikeseelektrijaamade hulk Eestis on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Paljud väiketootjad avastasid aga mõni kuu tagasi üllatusega, et neil tuleb hakata maksma Elektrilevile võrgutasu, mida varem teha ei tulnud. Tootjate väitel on see toonud kaasa olukorra, kus huvi uute päikesejaamade avamise vastu on kadunud.
Kuni eelmise aasta juulini kehtis süsteem, et Elektrilevile pidid võrgutasu maksma ainult elektritarbijad. Uus süsteem näeb aga ette, et maksavad ka tootjad, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Eestisse on viimastel aastatel juurde tulnud palju päikesejaamasid, mis müüvad kogu elektri võrku, mitte ei tarbi kohapeal. Need jaamad ei pidanud enne midagi maksma, nüüd aga peavad.
Saaremaal asuva 130-kilovatise päikesepargi üks osanik Priit Pikk tõdeb, et täna toodab jaam neile kahjumit.
"Sellises ettevõtluskeskkonnas paneb mõtlema kohati, kas see on ikka mõttekas. Seepärast püüavad kõik ajada taga toetuseid, et riske madaldada. See äri on piiripeal. See ei ole nii, et omanikul on rahast taskud täis ja paneb jalad seina peale. See on väga piiripealne äri," rääkis Pikk.
"Selle pargi puhul... no ta ei teeni ennast tagasi. Ega ta enne ei olnud ka suur pluss, aga ta tiksus ära. Aga enam ta ei teeni. Siin peab omanik ise oma palgast vaatama ja raha firmasse sisse tooma teiste teenuste kaudu," lisas ta.
Eestis on umbes sadakond sellist väikest taastuvenergiatootjat, kes müüvad elektrit ainult võrku ja kohapeal ei tarbi. Valdavalt on tegu maaettevõtjatega, kes on rajanud päikesepargi maalapile, mis neil on lihtsalt üle jäänud.
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhi Andres Meesaki sõnul tuli paljudele tootjatele aga augustikuine elektriarve üllatusena. "Paljudele tuli täieliku üllatusena, kui tuli augustikuus esimene arve ja oli real nulli asemel 50-60 eurot. See tuli paljudele täieliku üllatuse ja šokina," ütles ta.
Sellist tasu peavad maksma 100- kuni 150-kilovatise võimsusega jaamade omanikud. 200-kilovatise jaama puhul on tasu 75 eurot kuus.
Need summad ei ole väga suured, kuid rahavoog, mida väike päikesejaam suudab toota, on samuti üsna tagasihoidlik. 100-kilovatine väikejaam maksab umbes 100 000 eurot ja peab vastu 30 aastat. Jaamad on tavaliselt rajatud laenuraha eest.
Kui nüüd võrgutasu juurde tuli, siis on küsitav, kas väiksemat jaama tasub üldse pidada. Seejuures tuleb arvestada, et elektrit saab toota heal juhul veebruarist oktoobrini.
Taastuvenergiatasu saab tootja esimesed 12 aastat. Loomulikult vajab jaam ka hooldust. Rikkaks keegi sellise äriga ilmselt ei saa, vahe kasumi ja kahjumi vahel olla üsna õrn.
"Tänaseks on minule teadaolevalt suuremad investeerimisplaanid - siin me räägime investeerimisplaanidest kuni miljon eurot, see on umbes 1-megavatine päikeseelektrijaam - kõik seisma pandud. Paarile, mis on ehitusjärgus, on investorid stopi peale pannud," tõdes Meesak.
Elektrilevi selgitas, et tasu kehtestamisega lõpetati ebaõiglane olukord, kus osa võrgu kasutajatest ei pidanud midagi maksma.
"See oli lihtsalt ajalooliselt välja kujunenud, et neile ei rakendatud kWh-põhist edastamise tasu. Oli väljakujunenud tava, aga see ei olnud fikseeritud üheski õigusaktis. Võimalikult efektiivse ja optimaalse võrgu saamiseks peab võrguteenuse kasutaja panustama ja vajadusel seda optimeerima. Kümmekond taastuvenergiatootjat on pöördunud ka kohtusse, kuid mitte Elektrilevi vastu, vaid Konkurentsiameti vastu," rääkis Elektrilevi turusuhete juht Lembit Sünt.
Meesaki sõnul leiavad tootjad, et tariifid ei ole põhjendatud. "Leitakse, et need tariifid ei ole põhjendatud, et Elektrilevi on jätnud hindamata või ebapiisavalt hinnanud nende tariifide mõju ühele võrguteenuse tarbijagrupile ehk väiketootjate tarbijagrupile," sõnas ta.
Konkurentsiameti energeetika osakonna juhataja Margus Kasepalu kommenteeris, et kõik võrgu kasutajad peavad oma kulud ise kandma ja läbi võrgutasude seda ka tehakse. "Vastasel juhul oleks nii, et need, kes konkreetsete kulude tekkimises süüdi ei ole, need kulud läheksid teiste arvele ehk siis meie teiega maksaksime need kulud kinni, mida meie ei ole põhjustanud," lisas ta.
Priit Pikk usub, et üle 50-kilovatiste päikesejaamade elu lõpeb käesoleva aastaga. "Siis neid enam ei rajata, lihtsalt pole mõtet," märkis ta.
Toimetaja: Merili Nael