Kultuurivaldkonnas said pikaajalise loomingulise tegevuse eest riikliku kultuuripreemia kirjanik Aino Pervik, tekstiilikunstnik Anu Raud ja lavastaja Merle Karusoo. Eelmise aasta saavutuste eest said kultuuri aastapreemia viis kultuuritegelast, nende hulgas ka Mart Kangur luulekogu "Liivini lahti" ja Gilles Deleuze ning Félix Guattari tänapäeva kapitalismi aluseid vaatleva teose "Anti-Oidipus" tõlke eest.

"See on suur asi, aitab elada ja see töö, mida ma teen, on selline varjatud töö, et see on väga oluline, et seda ka tunnustatakse niiviisi riiklikult," rääkis Kangur "Aktuaalsele kaamerale".

Keraamikuks õppinud Kris Lemsalu on end teostanud kunstižanride üleselt. Läinud aasta tähendas talle rahvusvahelist läbimurret – hulgaliselt näituseid Euroopa linnades ning ka esinemisi New Yorgis ja Londonis.

"See keel, mida ma teen, see töötab. Sel keelel ei ole kodu aga mul on kodu ja isegi need ponnistused välismaal, need on siia tagasi jõudnud sellise tänulikkusega, et ma olen väga õnnelik selle üle," märkis Lemsalu.

Kultuuripreemiate laureaatide eest kõne pidanud lavastaja Merle Karusoo tänas neid, kes on oma lood kultuurile usaldanud ja kutsus üles seda tööd jätkama.

"Eesti 100 on ajalookirjutaja nägu. Grimassid, karikatuurid, paraadportreed ja heasoovlikud pilapildid. Minu Eesti 100 on eestlaste elulugude nägu. Keegi ei saa mäletada kõike, ka siis mitte, kui tal on sadade mälupildid, sest kõik jutud ei ole veel räägitud. Rääkige, enne kui rääkimata jutud käärivad mürgiks. Rääkige, et süda saaks rahule jääda. Soovin sulle südamerahu, armas Eesti!" sõnas Karusoo.

Peaminister Jüri Ratas märkis oma kõnes, et meil on olnud maailmale palju anda ning seda nii teaduses, kunstis kui ka spordis.

"Oleme väga selgelt teoks teinud Jakob Hurda püstitatud aate, saanud väikerahvana vaimult suureks – see on osutunud võimalikuks ainult tänu haridusele. Haridus, kunstikultuur ja innovatsioon on iga ühiskonna arengueeldus ja tuleviku tagatis," ütles peaminister ning lisas, et iga suur saavutus algab esimesest sammust, seetõttu on oluline lisaks igapäevasele tööle ja pühendumusele oma valdkonnas inspireerida ka tulevasi põlvkondi.

"Meie teadus, looming ja tippsport, aga laiemalt kogu meie kultuur ja eestlaseks olemine on täpselt nii suure tulevikuga, kuivõrd seda on meie silmapaistvamad noored. Samuti on selle tulevik sama suur, kuivõrd see suudab kõnetada rahvast tervikuna. Seepärast peame tegema tööd, et jõuda iga Eestimaa inimeseni. Vaimne rikkus on rahva elujõulisuse üks tähtsaim näitaja ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda. Ainult nii tagame eestluse püsimise," sõnas Ratas.

Peaminister rõhutas, et riik peab leidma võimalusi tunnustada kõiki, kes noorte inspireerimisega tegelevad, seda põlistavad ning aitavad sellest uusi saavutusi vormida. Ainult nii võime alustada julgelt teed meie riigi järgmise suure juubelini.