Tarand: valimisseadust tuleks muuta ja saadikutele vabadus tagasi anda
Kuigi riigikogu liikmed peaksid põhiseadusest tulenevalt olema vabad hääletustel, ei julge nad seda teha, kuna kardavad parteikontorite kättemaksu, mistõttu tuleks valimisseadust muuta, leiab kunagine peaminister Andres Tarand.
"Põhiseadus annab väga kõva kaardi kätte, öeldes, et oled oma otsuses vaba, kuidas hääletada. Aga selle solkisid parteikontorid ära selle trikiga, et kui sa hääletamisel sõna ei kuula, siis pannakse sind järgmises valimisnimekirjas 20-ndale kohale ja see pole enam kindel garantii. Üks väljapääs on valimisseaduse ümbertegemine, aga kas seda tahet jätkub, on küsitav," leidis Andres Tarand kolmapäeval Vikerraadio hommikuprogrammis.
Tarandi sõnul annavad tänasel poliitikamaastikul tooni sarnases vanus, suhteliselt noored mehed, kuid nad erinevad oluliselt pea sama vanadest poliitikutest Mart Laari esimeses valitsuses.
"Selles on suur vahe, et siis olid teotahet täis noored mehed, kellele oli antud võimalus ajaloos, et ise saad teha oma riiki tagasi ja see innustas neid. Nüüd on professionaalsed poliitikud. Oma kohta hakati nii välja teenima, et joosti valimiste eel ukselt uksele ja kes paremini jooksis, seda edutati ka nimekirjades. Ja nii kujunes välja, et ülekaalu said mehed ja ka naised, kel polnud mingit eriala. See ei ole aga hea. On parem kui mingit eriala valdad. Vastasel juhul saab minister toetuda vaid oma poliitilisele kogemusele, aga ta ei saa sisuliselt pihta valdkonnale, mida juhib."
Tarand on jätkuvalt Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, kuid ei löö erakonna tegevuses aktiivselt kaasa, sest ei pea seda kohaseks, kuna on olnud varem juhtivatel kohtadel ja teinud poliitikaga lõpparve. Ühtlasi kaitses Tarand ka erakonna esimeest Jevgeni Ossinovskit ja tema alkoholiaktsiisi tõstmise poliitikat.
"Tal (Jevgeni Ossinovskil - toim) pea jagab. Aga tema kaela on pandud hüsteeriline kampaania Läti viinaveoga. Riigid, kes on jõudnud kõrgemale tasemele, tõstavad ikka aeg-ajalt alkoholiaktsiisi. Piirikaubandus käib ju Taani ja Lõuna-Rootsi vahel ning sellega on harjutud ja see teeb mõlemale rõõmu. Meil võeti seda aga väga valuliselt ja ilmselt on siin viinavalmistajate tagapõhi suur. Eks ettevõtja taha alati veel suuremat kasumit saada, aga teema on kõvasti üle paisutatud. Soomlased vedasid 20 aastat meilt viina endale. Kui me ainult rõhutame, et vaid meie peame (piirikaubandusest - toim) kasu saama, siis on raske Euroopa Liidus olla."
Rääkides oma tulevikusoovidest, leidis Tarand, et ühiskondlikes aruteludes võiks olla vähem hüsteeriat.
"Need telesaated, kus ühiskonna asju arutatakse, on läinud lärmi täis saateks. Üksteisest karjutakse üle. Igaüks esitab rolli, mis peaks valijale meelde jääma. Aga parem oleks, kui debatt jääks viisakuse piiridesse. Iial ju ei tea, millal hakkad koos töötama. Kui vahekorrad on võimukate lausetega ära rikutud, siis ega see igal inimesel meelest ära lähe."
Kokkuvõttes nentis Tarand, et meil on läinud palju paremini kui saatusekaaslastel ja isegi neil, kes meist Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemise järel ees olid.
"Oleme läinud libisedes mööda Ungarist ja Poolast, kes olid meist algul inimarengu indeksis ees. Seda edu ei saa eitada, aga sellele ei saa jääda ka lebama."
Toimetaja: Urmet Kook