Lepe läks ümbertegemisele, kui mullu jaanuaris võimule saanud USA president Donald Trump algse leppe tagasi lükkas ja USA sealt välja võttis.

Leppesse jäid 11 riiki: Austraalia, Brunei, Jaapan, Kanada, Malaisia, Mehhiko, Peruu, Singapur, Tšiili, Uus-Meremaa ja Vietnam. Kokku moodustavad nad maailma majandusest 13,5 protsenti ja kui USA leppesse naaseks, tõuseks osakaal umbes 40 protsendini.

Riigid panevad dokumendile allkirja 8. märtsil Tšiili pealinnas Santiagos.

Pärast USA lahkumist leppest asusid ülejäänud riigid lepet muutma ning uues leppes peatati muudatuste rakendamine 22 valdkonnas, mille seas on intellektuaalne omand ja maksumaksja subsideeritud ravimid.

Austraalia kaubandusministri Steve Ciobo sõnul tühistaks lepe tariifid üle 98 protsendi ulatuses kaubandusalal, mille kogusuurus on umbes 13 triljonit USA dollarit.

USA meedia kirjutab, et Trumpi vabariiklastest erakonnakaaslased ärgitavad presidenti leppe asjus meelt muutma. Washington Posti andmeil kirjutas 25 vabariiklasest senaatorit Trumpile vastavasisulise kirja.

"Ärgitame sind tegema agressiivselt tööd, et tagada reformid, mis lubavad USA-l liituda selle leppega," kirjutasid senaatorid.

"Suurem majanduslik lävimine praegu TPP-s oleva 11 riigiga võib märkimisväärselt parandada USA ettevõtete konkurentsivõimet, toetada miljoneid USA töökohti, suurendada USA eksporti, tõsta palku, täielikult vallandada Ameerika energiapotentsiaali ja tuua kasu tarbijatele," lisasid nad.