Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!
Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik on sel nädalal tegemas oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas, ja püüdis kinni ainsa Lipuvabriku töötaja, kel oli mahti paar sõna kibekiire töö vahele müügi kohta rääkida.
Eesti omanikele kuuluvas Lipuvabrikus on iga aasta veebruaris Eesti lippude soodusmüük. Seetõttu läks tänavu juba 1. veebruarist lahti "tõeline laulupidu", nagu ütleb Lipuvabriku administraator Milla Asmu naerdes.
Praegu on käimas selle nädala ja üldse kogu Lipuvabriku 24-aastase ajaloo suurima läbimüügiga nädal, nii et kõik administratiivtöötajad tegelevad müügiga, assistendist juhatajani. Isegi telefoni pole kellelgi aega vastu võtta, ja ega telefonis midagi lubada saagi, sest müük toimub elavas järjekorras.
Müügisaali kõrvalruumis on aga avar hall, kus õmblejad annavad kätele valu. Siin töötatakse praegu ilma nädalavahetusteta, tehes keset päeva vaid 15-minutise lõunapausi. Kokku töötab Lipuvabrikus kaheksa õmblejat, nemad saavad puhata viimaks 26. veebruaril. Lipuõmblejad töötavad praegu puhkepäevadeta. Foto: Siim Lõvi/ERR
Lisaks majalippudele valmivad ka eritellimused riigiasutustele. Näiteks seina ääres ripub kolm kuldsete tuttidega suurt sinimustvalget - riigikogu esimehele, kes need kingitusteks tellis.
"Eile osteti näidised ka riiulitelt ära! Me ei olnud selleks valmis," imestab Milla Asmu. Ööga jõutakse riiulid taas vast õmblejate käte alt tulnud lippe täis laduda ja järgmise päeva pärastlõunaks on Lipuvabriku tagasihoidlik pood Türi tänaval uuesti tühjaks ostetud.
""Laulupidu" kestab juba kolm nädalat, ja me pole ühtki reklaami teinud," rõhutab Asmu.
Milla Asmu on Lipuvabriku raudvara, kes on kaasa teinud kõik ettevõtte sünni- ja kasvuraskused, mis on kokku langenud riigist üle käinud raskustega. Üldse on see Eesti kapitalil tegutsev ettevõte peaaegu pereettevõte - ühel kahest omanikust on seal tööl suisa kolm põlvkonda.
200 lippu ööpäevas
Kui kõik õmblejad saaksid ainult Eesti lippe õmmelda, suudaksid nad toota umbes 200 lippu ööpäevas. Ent vaja on ka muid lippe õmmelda, sest kõik lipud on nõutud kaup ja täita tuleb ka eritellimusi. Siiski on põhirõhk praegu Eesti lippudel.
Ostetakse kõike, kinnitab Asmu. "Majalippu läheb kõige rohkem. Seda ostetakse ikka tuhandetes," jääb Asmu müüginumbrite hindamisel hätta, kinnitades, et raamatupidajal pole jooksvalt aega mingit arvestust pidada. "Pärast arvutame kokku," naerab Asmu.
""Heiska kohe"-variant on eriti kuum kaup - see läheb koos vardaga otse lipuhoidikusse, ainult kilest vaja välja võtta, niimoodi juba ühte tükki kokku pakitud," tutvustab Asmu kõige populaarsemat majalippu. "Inimesed, kes meil siia tulevad, ütlevad, et vahetavad just nüüd lipu välja, Eesti Vabariigi juubeliks - juubel on seda väärt. Inimesed on hästi positiivsed," kiidab Asmu kliente, kes nurisemata ja rõõmsal meelel sabas seisavad.
"Ikka kõike läheb palju, tuhandetes," jätkab Asmu loetelu. "Käelippe ostetakse palju, millega paraadile minna, võileivalippe läheb kohe kümnetes tuhandetes. Märke ostetakse - kõik, mida müüme, ostetakse ära."
Vardaid saavad praegu vaid ettetellinud. Foto: Siim Lõvi/ERR
Leti ees seisabki vanaproua, kes ostab parasjagu rinnamärke - ühe sinise, ühe valge, ühe musta - ja uurib, kas sinimustvalge tassi saaks kuidagi mullikilesse pakkida, et see kotis katki ei läheks. "Saab ikka," ütleb müüja leti tagant ja keerabki järgmisel hetkel kruusi kilesse.
Proua ostab märgid ja tassi oma lapselastele, neid on tal kolm. "Need märgid on nii ilusad," õhkab ta.
Teine asjaolu, milleks Lipuvabriku töötajad valmis ei olnud, on varraste defitsiit - lipu võid ju osta, aga majalipule on varrast ka vaja. "Me ei olnud valmis, et teistel müüjatel on lipuvardad otsas, nüüd tahetakse neid ka meilt."
Nagu selle kinnituseks jääb üks ühistu esimees oma ühistule uut lippu ostes vardata, uurides, kust neid küll saada võiks.
"Ma ei tea, vaadake äkki kusagilt väikestest maapoodidest. Kõigist teistest kohtadest on ka otsas," tõdeb müüja.
Lipuga lahkunud ühistu esimehe selja taga seisavad aga kaks meest, kummalgi kilesse mähitud valge pikk lipuvarras käes - nemad tellisid vardad ette, ainult sedasi praegu valgeid vardaid saabki. Siiski, pisut on alles veel alumiiniumist ja lakitud puitvardaid, ent enamik tahab valgeid.
Lipuvabriku meistrid treivadki lipuvardaid öötööna 20 kaupa ühe öö jooksul. Lisaks on Lipuvabrik andnud tellimuse sisse kõigile oma koostööpartneritele - homme peaks saabuma viimane ports vardaid, siis ongi kõik.
Millal siis lipumüügi tipupäev on? "Me kardame reedet, siis on nagu viimnepäev," viitab Milla Asmu 23. veebruarile, mil kaupluses veel lühendatud tööpäev ka on. Ent siis ongi viimane päev lipu soetamiseks - järgmisel hommikul peab see juba kell 7.33 vardasse kerkima. Just siis tõuseb 100-aastases Eesti Vabariigis päike ja Pika Hermanni tornis hakkab kõlama hümn - algab sünnipäev, milleks nii pikalt ette on valmistatud.
Inimesed tahavad 24. veebruariks uhkeid uusi lippe. Foto: Siim Lõvi/ERR
Suurt nõudlust Eesti lippude järele käis uurimas ka "Ringvaade":
Toimetaja: Merilin Pärli