Ossinovski: korruptsiooni väljajuurimine tervishoiust käib
Terviseminister Jevgeni Ossinovski ütles Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku korruptsioonijuhtumi kohta, et õigustust sellele pole, kuid viimase paari aasta paljastatud juhtumid näitavad, et korruptsiooni väljajuurimise protsess käib.
Kuidas teie suhtute neisse inimestesse, kes altkäemaksu andsid?
Korruptsiooni puhul saab olla vaid üks hinnang. See väärib üheselt hukkamõistu nii tervishoiu valdkonnas kui ka igal pool mujal.
See, et oleme viimastel aastatel nii haigekassa kui ka erinevate tervishoiuteenuste osutajate puhul suutnud koostöös õiguskaitseorganitega mitmeid juhtumeid päevavalgele tuua, on üks osa protsessist, kus me korruptsiooni tervishoiust välja juurime. Arvan, et see on Eestile hädavajalik.
Mida need inimesed, kes altkäemaksu andsid, oleks pidanud tegema, kui see oli nende jaoks võib-olla ainuke võimalus saada oma lähedane hooldushaiglasse?
Korruptsioonile kui ebaseaduslikule teole ei saa õigustust olla. Inimeste konkreetset abivajadust hindab arst. On selge, et erinevates Eesti tervishoiu tükkides on ravijärjekorrad täna reaalsus.
Olukord küll lähiaastatel paraneb, aga see on reaalsus. Seda, millised inimesed ja kui kiiresti peaks ravile pääsema, saab langetada eeskätt arst. Eesti tervishoiupõhimõte on, et inimeste seisund ei tohi tervishoiuteenust oodates halveneda. Sellest lähtudes arstid ja haiglad lähtuvad.
Nüüd haigekassa hindab, kas altkäemaksu juhtumite tulemusena on mõni inimene, kes tegelikult on palju rohkem abi vajanud, jäänud abist ilma, sest ette on pääsenud palju kergemad patsiendid, kes on saanud teenust meelehead andes.
Kas te ei arva, et lugu näitab seda, et patsiendid ja lähedased on mingis mõttes sundseisus, nad on süsteemi ohvrid?
See on väga idaeuroopalik lähenemine, et altkäemaksu antakse, sest muud varianti ei ole. Eesti ühiskond on jõudnud faasi, kus me tahame ja eeldame, et inimesed käituvad õiguskuulekalt ja seadus kehtib kõigile.
Kui räägime õendushooldusest, siis loomulikult teame, et süsteemis on teatud ebaefektiivsust tulenevalt sellest, et õendushooldus on riiklik teenus ja paremini rahastatud ja inimesele soodsam kui üldhooldekogu, mis on kohaliku omavalitsuse vastutada.
Olukorras, kus sotsiaalsüsteem ja omavalitsuse teenused ei ole piisavalt arenenud, on piisavalt palju survet riiklikule tervishoiusüsteemile läbi õendushoolduse, sest hooldekodu koht võib olla lihtsalt liiga kallis ja omavalitsus seda piisavalt ei kompenseeri.
Oleme koostöös sotsiaalvaldkonnaga ka erinevaid muudatusi plaanimas. Oleme juba piloteerimas perearstide juures hooldusvajaduse hindamise mudelit, mis selgitab, millised inimesed peaksid minema õendushooldusesse ja millised vajaks hooldekodu.
Järgmisest aastast hakkame katsetama laiemalt ka objektiivset hooldusvajaduse hindamist, mille pinnalt on võimalik ka kohalikele omavalitsustele rohkem nõudmisi esitada, et nad oma inimeste eest rohkem hoolt kannaksid.
Lääne-Tallinna keskhaigla juht ütles, et selles samas haiglas on hooldushaiglasse põhimõtteliselt järjekord aasta, haigekassa ütles, et 111 päeva. Mis numbrid on õiged ja mida teha, kui järjekord on aasta?
Kui pikad järjekorrad ühe või teise teenuse osutaja juurde on, oskab öelda haigekassa. Loomulikult on regionaalselt järjekordades erinevused, Tallinnas on üldiselt teenuse vajadus suur.
Teame ka seda, et on neid peresid, kes oma reeglina eakaid lähedasi ühest õendushoolduse kuurist teise liigutavad. Kas seetõttu, et see on soodsam, või seetõttu, et omavalitsus pole siiani vajalikku teenust pakkunud. See on küsimus ka Tallinna linnavalitsusele.
Toimetaja: Priit Luts