Keskkriminaalpolitsei pidas kinni kliinikujuhid ({{commentsTotal}})

{{1519192800000 | amCalendar}}
Foto: Lääne-Tallinna Keskhaigla

Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Mark Levini ning õendusjuhi Mare Leppiku, keda kahtlustatakse korduvas ja süstemaatilises altkäemaksu võtmises patsientide lähedastelt.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt maksid hooldusravi teenust vajavate patsientide lähedased juhatajale või õendusjuhile selle eest, et nende lähedane saaks haigekassa tasustatud hooldusravile väljaspool järjekorda, eelisjärjekorras või ka selle eest, et hooldatav saaks teenust ettenähtust pikema perioodi vältel.

Keskriminaalpolitsei ja prokuratuur kinnitasid ERR-ile, et kõnealuseid juhtumeid on vähemalt veerandsada, mistõttu on põhjust alkäemaksu andmises omakorda kahtlustada enam kui 20 inimest. 

Nii keskriminaalpolitsei kui ka prokuratuur kinnitasid, et lähedastelt teenusele pääsemiseks küsitud summad ei olnud väga suured, süsteem aga järjepidev.

"Ma hetkel kindlasti ei saa neid summasid veel nimetada, aga võin öelda, et jutt ei käi tuhandetest eurodest," sõnas Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja.

"See ei sisalda üksikjuhtumeid, vaid oli välja kujunenud süsteem pikema aja jooksul ja seda süsteemi kliinikus kaks inimest kasutasid enda huvides ära," märkis keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.

Kivioja sõnul selgitab uurimine, kas patsientide lähedased pakkusid ise raha või neilt küsiti seda. "Seda selgitab uurimine, aga on juba ka altkäemaksu andjaid üle kuulatud, kus inimesed on tunnistanud, et nad tõepoolest on seda raha maksnud," ütles ta.

Ombleri sõnul on korruptsioon meditsiinisektoris jätkuvalt probleemiks.

"Korruptsiooniga võitlemine meditsiini valdkonnas on üks meie prioriteetidest, millele oleme viimased paar aastat tähelepanu pööranud. Paraku on inimesi, kes ei mõista, et selline ravijärjekorras parema koha ostmine ei ole lubatud ega ka eetiline. Altkäemaksu andmine selleks, et saada ravile kiiremini, võib seada ohtu nii mõnegi teise patsiendi, kes ei pruugi õigeaegselt ravi saada," lisas Ombler.

Eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et antud juhul ei ole tegemist arstidele lillekimbu viimisega.

"Kõnealusel juhul on alust arvata, et kahtlustatavad võtsid osa patsientide lähedastelt vastu raha selle eest, et patsiente üldse ravile võtta või neid haiglas lubatust kauem sees hoida. Oma ametikohta isiklikuks hüvanguks kuritarvitades kahjustasid nad seeläbi võimalust hooldushaiglasse saada patsientidel, kes soovisid ravi saada ausalt ette nähtud teel," lisas eriasjade prokurör Kivioja.

Kivioja rääkis ERR-i raadiouudistele, et mõlemad kahtlustatavad on praeguseks üle kuulatud, kusjuures üks neist kasutas õigust ütlusi mitte anda ning teine tunnistas end altkäemaksu võtmises süüdi.

Kivioja sõnul on kavas üle kuulata ka üle paarikümne altkäemaksu andmises kahtlustatavat.

Prokuröri kinnitusel pole prokuratuuril kavas kohtult kahtlustatavate vahistamist taotleda.

Uurimismaterjaliks olevad pea veerandsada episoodi on poole aasta tulemus. Kui pikalt ja millises mahus tegelikult patsientide lähedastelt raha küsiti, peab selgitama uurimine.

Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kahtlustatavad lahkusid omal soovil ametist

Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Mark Levin ja õendusjuht Mare Leppik kirjutasid teisipäeval töölt lahkumise avalduse, ütles haigla pressiesindaja Liisa Suba ERR-ile.

Intervjuudest keeldunud, kuid Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastanud haiglajuht Imbi Moks mõistis kolleegide käitumise hukka ja kinnitas, et hooldusravikliinikus toimuvast polnud tal enne keskriminaalpolitsei külaskäiku aimugi.

Samas tegi haigekassa 2015. aastal haiglas auditi ja aasta hiljem analüüsis just statsionaarses õendusabis 60 ravijuhtu, mille käigus avastati probleeme.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane kinnitusel tegi haigekassa Lääne-Tallinna keskhaiglale ettekirjutusi ja tagasinõude, mille haigla ka täitis.

"Käistlesime juhtumeid, kus on mõnda lepingut oli alusetult pikendatud või on võetud patsiente, kelle meditsiinilised näidustused seda ei vajanud. Selle kohta me tegime haiglale ka ettekirjutused ja teatud tagasinõude, see oli 2016.aasta sihtvaliku käigus," rääkis Rain Laane.

Haiglajuhi Imbi Moksi sõnul on korruptsiooniriskide teadvustamine ja maandamine muutunud viimastel aastatel väga oluliseks ning töötajate seas on läbi viidud korruptsiooni- ja huvide konflikti teemalisi koolitusi, samuti on täiendatud haiglasiseseid juhendeid ja kordasid.

Alles jaanuaris toimus haiglas korruptsioonist hoidumise seminar. "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt osales sellel ka Mark Levin, kuid lahkus poole pealt. Mare Leppik seda loengut kuulamas ei käinud.

Kuni hooldusravikliiniku juhataja ja õendusjuhi kohusetäitjate määramiseni korraldavad kliiniku tööd Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks ning õendusjuht Aivi Kabur.

Haigekassa käivitas lepingujärelevalve

Seoses korruptsioonikahtlustusega Lääne-Tallinna keskhaigla õenduskliinikus käivitas haigekassa täiendava lepingujärelevalve ning ootab haiglajuhtidelt selgitusi.

Haigekassa juhatus võttis ühendust Lääne Tallinna keskhaigla juhtidega.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et keskhaigla juhtkonnalt oodatakse selgitusi ja selget tegevuskava, kuidas haigla välistab selliste olukordade tekkimise tulevikus.

Haigekassa soovib tuvastada, et ükski patsient ei ole olnud halvemas seisus või jäänud ilma vajaliku ravita.

"Kui selgub, et raviasutuse juhtide tegevusest tulenevalt on ravi vajavad inimesed olnud ebaõiglaselt koheldud ning ravikindlustuse raha mittesihipäraselt kasutatud, siis tuleb haiglal kahjud täielikult korvata," teatas haigekassa.

2019. aastast algava uue lepinguperioodi eel analüüsib haigekassa ka seda, kuidas edaspidi lepingutes jõulisemalt fikseerida haigla vastutus korruptsiooni vältimisel.

Abilinnapea Tõnis Mölder: see juhtum on tagaslöök kogu Tallinna arstiabile

Tallinna abilinnapea nentis, et ilmsiks tulnud juhtum on andnud tagasilöögi kogu Tallinna arstiabile.

"See juhtum on täiesti vastuvõetamatu ja kahetsusväärne. Igal juhul teeb linnavalitsus kõigiti koostööd uurimisorganitega, et tõde kiiresti välja selgitada," märkis ta.

Lääne-Tallinna keskhaigla loodi pärast mitme Tallinna raviasutuse liitmist. Lääne-Tallinna keskhaigla on ligi 500 voodikohaga ja 1700 töötajaga raviasutus, mis kuulub Tallinna linnale.

Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliinikus on 150 voodikohta, millest 118 voodikohta rahastab haigekassa. Hooldusravikliiniku hoone valmis 2012. aasta juunis Väike-Õismäe polikliiniku renoveerimise ja juurdeehituse tulemusena.

Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliinikus tegelevad patsientidega kaks arsti-konsultanti, 46 õde ja 66 hooldajat ning üks tegevusterapeut.

Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliinik. Autor: Lääne-Tallinna Keskhaigla/Facebook

 

 

 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: