Narva jõe äärse patrullraja ehitamine läheb oodatust keerukamaks
Ehkki looduskaitse huvides võib Narva Jõe äärse patrullraja ehitamine oodatust keerulisemaks muutuda, siis tegemata see rada kindlasti ei jää.
Idapiiri väljaehitamise raames soovib politsei- ja piirivalveamet (PPA) saada paremat ligipääsu ka Narva jõele.
Narvast põhja poole viib jõe ääres korralik asfalttee, kuid lõuna poole jääval alal on tarvis ehitada ligi 40 kilomeetrit patrullrada.
PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme selgitas, et seal on erinevas korras olevaid teid ja erineva kuuluvusega teid.
"Sellist olukorda, et me saame vahetult jõe ääres olla, kus me ka silma või vaatlusvahenditega jõe peale näeme, on tõesti vähe," möönis ta.
Patrullrada on mõeldud selleks, et kui politseinikud tehniliste vahenditega üle piiri toimuva tegevuse avastavad, siis on võimalik kiiresti sündmusele reageerida ja piiriületajad kinni pidada.
Plaanitav patrullrada võiks olla kuni kolm meetrit lai ning jääda Narva jõest maksimaalselt viiekümne meetri kaugusele. Ühtlasi peaks rada olema piisavalt tugev, et sellel saaks sõita piirivalve tehnika.
Kümme kilomeetrit plaanitavast rajast jääks aga Natura 2000 alale. Keskkonnamõjude hindamist ettevalmistavas programmi eelnõu kommenteerides pööras keskkonnaamet eraldi tähelepanu võimalikule veerežiimi muutmisele.
Ehk kui algses projektis plaanis PPA raja alla muldkeha, siis päris kõikjal seda teha ei saa. Tõenäoliselt tuleb rada panna vaiadele.
Helen Neider-Veerme kinnitas, et PPA võtab mõjuhindamise käigus tehtud ettepanekuid arvesse. Samas ei tea ta veel, kui palju võivad keskkonnanõuded plaanitud projekti kallimaks muuta.
Kaitsealuste taimede tõttu võib kohati tekkida ka vajadus plaanitud patrullrada jõest eemale nihutada. Neider-Veerme ütleb, et politseile on oluline just jõele lähedal olla.
"Kui patrulltee kulgeb mõnes kohas natukene kaugemal, kui päris jõe kaldal, siis loomulikult me saame oma tegevusi ümber planeerida. Aga näiteks 200 meetri kaugusel jõekaldast ei ole mõtet patrullrada rajada," lausus ta.
Keskkonnaministeerium on eelolevat keskkonnamõjude hindamist kommenteerides öelnud, et kui ebasoodsat mõju Natura alale ei ole võimalik kuidagi vältida, siis iseenesest on võimalik ka erandeid teha.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ERR-i raadiouudised